����Ӱ��

12.-13. augustil toimus Paides järjekordne , kus võis vaatamata mitmetele vihmahoogudele ja tugevatele tuulepuhangutele näha vestlusi nautimas, üheskoos arutlemas ja endamisi mõtisklemas ka ����Ӱ�� Ülikooli inimesi.

Ühiskonnateaduste instituut oli esindatud . ÜTI eestvedamisel toimus arutelu „Radikaliseerumine poliitikas“, kus arutleti viimaste aastate nähtuse üle, kus Euroopas ja USA-s on tugevnenud senistele põhivooluerakondadele vastanduvad jõud nii vasak- kui paremtiival. Arvamusfestivali soojenduseks käisid Tõnis Saarts ja Leif Kalev Vikerraadio saates Uudis+ rääkimas poliitika radikaliseerumisest. .

ÜTI üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson lõi kaasa rändelava arutelus „Rändekriis?! Rahu, ainult rahu“. Vestluses otsiti vastuseid küsimustele: kas meil on rändekriis või ei ole, millised mured meid rändeküsimustega seoses tegelikult kammitsevad ning kas vajame värskust ja uut mõttelaadi välisspetsialistide kaasamise näol?

ÜTI Rändekeskus oli festivalil seotud kahe aruteluga. Koos arengukoostööd edendava MTÜ-ga Mondo ja õpilasvahetuse organisatsiooniga YFU korraldati vestlus „Kas Kristjan on parem pinginaaber kui Mohammed? Muukultuuriline laps koolis“. Arutelus osales Rändekeskuse võrgustiku liige Juhan Saharov. Rändekeskus oli ka arutelu „Eestlased välismaal: Kaotatud ajud või Eesti saadikud?“ korraldaja ning seda modereeris keskuse koordinaator Marion Pajumets.

Samuti lõi avaliku poliitika lektor Triin Lauri kaasa haridusteemalisel arutelul „Kas Eestit ähvardab hariduslik kihistumine?“, poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg osales vestluses „Äärmuslus – kas õhtumaade paratamatus?“ ja ÜTI Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum osales arutelus „Vanemas keskeas töötajad kui tööturul kasutamata potentsiaal“.

Arutelus "" osales TLÜ erikehakultuuri lektor Kirsti Pedak. Tervisealal nentisid eksperdid, et laste liikumisharjumustes on näha aina murettekitavamaid trende, mida isegi vanemate eeskuju ei suuda positiivseks pöörata.

Oma aruteluga oli väljas ka Avatud akadeemia, kelle eestvedamisel vesteldi loomemajanduse ärilise potentsiaali üle. Arutelu osutus väga menukaks ning üheskoos otsiti vastust mitmetele küsimustele: mis üldse on loomemajandus, kuidas loomet eksportida ning kuidas suhestuvad loovus ja ettevõtlus? Arutelu modereeris Avatud akadeemia ettevõtluspartnerluse koordinaator Marek Mühlberg ja TLÜ teadlastest osales vestluses vanemteadur Indrek Ibrus.

Lisaks modereeris TLÜ teleajakirjanduse dotsent Indrek Treufeldt kokku nelja arutelu. Reedel leidis aset „Milliseid muutusi ootab ees meedia sisu ja tarbimine?“, kus erinevate meediate esindajad küsisid, millised on nii meedia tarbijate kui tootjate ootused selle valdkonna arengus. Laupäeval modereeris ta arutelusid „Miks vallutab tervisekirjandus edetabeleid?“, „Kas meedia teeb arengule (karu)teeneid?“ ning „Keelatud kirjandus läbi ajaloo ehk mida on müüdud ja mida keelatud nii eile kui ka täna?“. Neist viimasel osalesid vestlejana ka kirjandusteooria ja semiootika professor Mihhail Lotman ning itaalia uuringute dotsent Ülar Ploom. Lotman arutles laupäeval Rahva Raamatu aias ka teemal „Kirjandus ja ilu“.

TLÜ arendusprorektor Andres Jõesaar modereeris kahte arutelu: „Globaalne Eesti“, mille kestel räägiti eestlastest välismaal, ning inglise keelset "“What the elephant thinks of me” or “what the others think of us”". Viimasel esinesid BFMi külastavad ja end siia täiendama tulnud välisajakirjanikud Jordaaniast, Egiptusest, Keeniast, Tansaaniast, Tuneesiast, Mongooliast ja Kõrgõstanist. 

TLÜ lektor Esta Kaal osales arutelus „Kodu ettevalmistamine kriisideks: kas mul viimsepäeva konserv on olemas?“. Kultuuriala vestluses „Kas meile on vaja soomeugrilist pärandit?“ lõi kaasa ka ����Ӱ�� Ülikooli õppejõud Annela Laaneots. TLÜ avalike suhete lektor Mart Soonik modereeris arutelusid "Whose business is social responsibility?" ning „Kui kohut peetakse leheveergudel“. Tihti teadlikult või teadmata kujundatakse paari artikli või lahmiva juhtkirjaga ühiskonna arvamust ühes või teises suunas. Arutelus küsiti, miks nii juhtub ja kelle huvisid see kannab, mida sellest võidab ja kaotab ajakirjandus?

Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter arutles teemal „Nutimaailm ja lapsed – kuidas sellega toime tulla?“. Üheskoos mõeldi, mida tähendab mõistlik nutiseadmete kasutamine ning kas ja kui palju peaks lapse nutiseadme kasutamist piirama? Teadusalal võttis sõna ka teadur Grete Arro, kes arutles teemal „Eile algas tulevik. Mis saab meist homme?“.

Vaata ka ülikooli toimunud sündmusest.