TÃœHI Berliinis rahvusvahelisel teaduskonverentsil
Berliini Humboldti ülikool, mis on olnud ligi pool sajandit üks tähtsamaid Nag Hammadi käsikirjade uurimiskeskusi maailmas ja tähtsaim keskus Euroopas, korraldas 7.–10. oktoobrini rahvusvahelise sümpoosiumi „The Nag Hammadi Writings in the Kontext of the Theological - and Liteary History of the Early Christianity“ mis toimus teoloogiateaduskonna ruumides.
Sel aastal möödub 70 aastat Nag Hammadi käsikirjade avastamisest Egiptuses. Need 4. sajandisse dateeritud käsikirjad on Surnumere kirjarullide kõrval kahtlemata 20. sajandi kõige tähtsam antiiksete käsikirjade leid.
Kolmeteistkümnest papüüruskoodeksist koosnev ja üle viiekümne koptikeelse teose sisaldav leid sisaldab väga eripalgelist kirjandust – varakristlikke apokrüüfseid evangeeliume, platonismist mõjutatud usulis-filosoofilisi traktaate, hümne, palveid ja piibliraamatute parafraase. Osa teostest kuulub gnostilise kirjanduse hulka.
Koodeksid kuulusid algselt ilmselt ühe mungakloostri raamatukogusse ja need annavad aimu, milline oli 4. sajandil kristlaste lugemisvara Egiptuses.
Berliini Humboldti ülikool, mis on olnud ligi pool sajandit üks tähtsamaid Nag Hammadi käsikirjade uurimiskeskusi maailmas ja tähtsaim keskus Euroopas, korraldas 7.–10. oktoobrini rahvusvahelise sümpoosiumi „The Nag Hammadi Writings in the ontext of the Theological - and Literary History of the Early Christianity“ mis toimus teoloogiateaduskonna ruumides.
Sümpoosiumil osales ettekannetega 19 teadlast Soomest, Norrast, Suurbritanniast, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Eestit esindas TLÜ religiooniuuringute dotsent Jaan Lahe, kes pidas ettekande Nag Hammadist leitud „Aadama apokalüpsise“ kohta.
Kõik ettekanded avaldatakse järgmisel aastal kirjastuse Mohr-Siebeck poolt.