ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kaheksa TLÃœ tudengit sorteerisid ÌìÃÀÓ°ÊÓ jäätmete taaskasutuskeskuses ühe kuu ja nelja päevaga kogunenud 1760 kilogrammi ülikooli prügi. Uuringu autor Risto Plaat tutvustab, mis ajendas teda seesugust keskkonnakorralduse bakalaureusetööd ette võtma ja mida üliõpilased nägid.

Miks oli uuring vajalik?

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kampuse segaolmejäätmete presskonteinerisse sattuvate olmejäätmete kogus ja koostis. Kogutud andmete alusel hinnata ülikooli jäätmekäitluskorraldust. Meid ajendas uuringut läbi viima haldusosakonna väide, et jäätmete sorteerimisega ei ole probleeme, kuna jäätmevedaja sorteerivat ise segaolmejäätmeid lahti. Sellist tegevust enam ei toimu, mistõttu ongi jäätmete liigitikogumine vajalik.

Liigitikogumist nõuavad ka Eesti Vabariigi seadused. Lisaks väideti haldusosakonnast, et nende eesmärgiks on tagada igapäevane töö, kuid tegeleda jäätmekäitlusega võimalikult vähe. Seda on märgata, kuna 5 aastat, mis ma ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis olen käinud, ei ole midagi muutunud jäätmekäitluskorralduse osas, vähemalt üliõpilaste vaatevinklist. Tean, et mõni kuu tagasi toodi ka paberi ja papi presskonteiner, mis on samm edasi, kuid kahtlust tekitab uue presskonteineri eesmärgi täitmine, kuna ülikooli peal toimivaid paberikogumise mahuteid ei ole (on küll konteinereid, kus on "Paber" peale kirjutatud, kuid need jäätmemahutid ei täida oma eesmärki, sest need on ainukesed prügikastid koridori peale). Paberi presskonteineri sisuga lähme järgmisel nädalal loodetavasti tutvuma, et mis sinna ka satub.

Kas tulemused vastasid ootustele?

Enam-vähem midagi sellist oligi oodata, oleks arvanud, et PET pudeleid (panditaarat) on rohkem ning paberi ja papi osakaal on suurem (biojäätmed viisid selle osakaalu väiksemaks). Üllatusena oligi biojäätmete väga suur osakaal, mis moodustas jäätmetest peaaegu poole. Oleks arvanud, et biojäätmeid on kusagil 20-25% ringis.

Mis saab edasi?

Sortimisuuringu näol oli tegemist vaid ühe osaga mu lõputööst. Lisaks olen viinud läbi töötajate ja üliõpilaste rahulolu küsitlusi praeguse jäätmekäitluskorralduse osas, teinud objektide ülevaatusi (uurinud millised võimalused üldse on majades jäätmete sorteerimiseks, kuidas prügikastid on paigutatud, milliseid jäätmeliike tehnikaseadmed tekitavad jne), viinud läbi intervjuusid vastutavate inimestega, kes tegelevad teiste jäätmeliikidega peale segaolmejäätmete ja mida kõike veel. Kogu selle töö eesmärgiks on anda korralik ülevaade kampuses toimuvast jäätmekäitlusest ehk koostada ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli jäätmekava ning teha ettepanekuid asjakohasteks parendusteks, arvutada välja ka majanduslik kasum.

Minu lootus on, et asjad läheksid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis paremaks ning ülikool võiks uhkusega öelda, et tegemist on Rohelise Ãœlikooliga, vähemalt jäätmekäitluse alal. Sellega kujundataks ka ülikoolis käivate inimeste harjumusi, loodetavasti hakatakse väljaspool ülikooli ka rohkem tähelepanu jäätmetele pöörama. Antud töö keskendub kampusele, kuid ülikoolil on palju struktuuriüksusi ka väljaspool kampust. Lõplik eesmärk oleks muuta keskkonnasõbralikumaks terve ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli haldusala. Ei oska öelda, kuidas ülikooli juhtkond mu töösse suhtub (kui nad satuvad seda lugema), aga loodetavasti pakub mõtlemisainet.

 

 â€œTervenemine algab probleemi tunnistamisest“

Kommenteerib Ökoloogia Instituudi direktor Mihkel Kangur

Kuigi prügimajandus pole rohelise ülikooli keskne küsimus, on prügimajanduse lahendus üheks oluliseks elemendiks selle vundamendis. Ilmselt ei teadnud enne antud uuringu läbiviimist ülikoolis keegi mida ja kui palju meie professoritest kõrgemat palka saavad rohelistes tunkedes tegelased meie õue pealt regulaarselt ära veavad.

Oluline on, et selle uuringu põhjal tehtaks järeldused ja leitaks viis kuidas seadusega nõutav prügi sorteerimiskohustus ülikooli täidetud saaks. Samuti on selle uuringu tulemused kasutatavad näitena ka väljaspool ülikooli. Võib arvata, et sarnase sisuga on konteinerid väga paljude kontorihoonete hoovides.

Loodan, et Risto Plaati töö tulemusena sünnivad  ettepanekud mil viisil oleks võimalik ülikoolis jäätmete teket vähendada ja millisel viisil saaks ülikool vähendada enda jälge keskkonnale. See võiks pikemas perspektiivis tähendada ülikoolile ka väiksemaid kommunaalkulusid.

 

Kokkuvõte TLÃœ prügi-uuringust 

„ ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli olmejäätmete presskonteineris olevate jäätmete koostise ja koguse analüüs: segaolmejäätmete sortimisuuring“; juhendaja: Margus Vetsa.

 Sorteerimisuuringus osales vabatahtlikena ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudist seitse keskkonnakorralduse tudengit ning üks füüsika doktorant.

Proovivõtmine toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Jäätmete Taaskasutuskeskuses.

Uuringu jaoks võeti 1760 kilogrammist ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli segalolmejäätmete presskonteinerist 400 kilogrammine proov. Tegemist oli 19. märtsi kuni 23. aprilli jäätmetega. Kokku sorditi 10 jäätmeliiki ning 25 jäätmefraktsiooni, puhast puitu ning füüsiliste kõrvalosistega puitu ei leitud.

Kõige suurema osa (46,35 %) moodustasid biolagunevad jäätmed, kokku 186,12 kg millest 138,3 kg oli köögijäätmeid ning 47,82 kg muid biojäätmeid (peamiselt aia- ja haljastusjäätmed). Biolagunevaid jäätmed moodustasid pea poole kogu proovist. Üle neljandiku (28,58 %) oli paberi ja papi jäätmed, millest omakorda 46.03 % moodustas pehmepaber. Kokku oli paberit ja pappi 114,78 kg. Oluline osa kogumassist oli ka plastikul, mida leidus 13,07 % ehk 52,5 kg. Peamiseks plastiku jäätmefraktsiooniks oli kilepakend (64,5 %) ning kõvapakend (30,91 %). PET-pudeleid leidus 1.6 kg (3,05 %). Klaasijäätmed moodustasid 5,49 % ning metallijäätmed 3.1 %. Ülejäänuid jäätmeliike leidus peamiselt alla 1 %.

Rohelise Ãœlikooli staatusest ning Matemaatika ja Looduseteaduste Instituudi olemasolust hoolimata satub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli segaolmejäätmetesse väga palju jäätmeliike, mida saaks ilma suurema vaevata liigiti koguda. Biolaguneviad, paberi ja papi, plasti- ning klaasijäätmeid satub segaolmejäätmetesse võrdlemisi suurtes kogustes, moodustades 93,49 % kogu jäätmetekkest. Liigiti kogudes oleks võimalik aastas kümneid tonne jäätmeid suunata taaskasutusse, mis muudaks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli jäätmekäitluskorralduse oluliselt „rohelisemaks“.