����Ӱ��

                

Ülikoolipoolne täitja: dotsent Mare Müürsepp, Kasvatusteaduste Instituut, algõpetuse osakond.                  

Lugu "Mida ettevõtjad innovatsiooniosakutega teevad" ajakirjast HEI:

Cleverland: ruumilised mängukonstruktorid lastele
Mänguasjade vahendusfirma tuleb turule esimese omatoodetud ja arendatud mängukonstruktoriga.

„Oleme uue mänguasja tootearendusse pannud ligi miljon krooni senimaani,” ütleb osaühingu Cleverland omanik ja juht Stanislav Ivanov. See toode on 6–8-aastastele lastele mõeldud üleelusuuruses arendav mängukonstruktor. Tegu on vahtkummisarnasest materjalist tehtud suurte klotsidega, millest lapsed saavad kokku panna mitmesuguseid objekte – hooneid, sõidukeid. Hetkel on arenduses kolm eri komplekti: kindlus, lennuk ja laev. Need tulevad nii suured, et lapsed saavad nende asjade sees ja ümber olla, lapsed saavad ise mängida arhitekte ja ehitajaid.

Ivanov selgitab, et idee tuli tavapärase töö käigus. Cleverland on seni tegelenud mänguasjade müümise ja vahendamisega ning iga päev selles mänguasjamaailmas sees olles, katalooge lapates ja messidel käies jäi silma, et üks asi oleks nagu puudu. „On sarnaseid mänguasju, kuid mitte päris selliseid,” räägib Ivanov. Näiteks saab osta samalaadseid suuri klotse, millest lapsed võivad kokku panna endast suurema maja või kindluse, kus ka sees mängida saab. Kuid siis on ka kõik: kui on etteantud maja, siis ka on maja ning kombineerida eriti ei saa. Ivanov aga soovis astuda sammu abstraktsuse suunas, et lastel oleks rohkem võimalusi. „Jah, ka meie paneme ühele oma komplektile kindluse pildi peale, kuid see kindlus pannakse kokku ehk ainult üks kord,” räägib Ivanov „Samade klotside abil saab laps kokku panna ka midagi muud, näiteks kaks väiksemat maja või hoopiski raketi.” See pole ehk päris Lego klotside tasemel abstraktsus, kuid suur samm sellise üleelusuuruses legolaadse konstruktori suunas küll. Laps saab klotsidest panna kokku seda, kuhu fantaasia viib.

Innovatsiooniosakut kasutatigi  ����Ӱ�� Ü������ǴDZ������� hindamise tellimiseks. Ülikooli töötajad võtsid konstruktorite prototüübid, lasid lastel neid kokku panna, nendega mängida, vaatasid ja filmisid kogu seda protsessi. „Istume nüüd uuel aastal koos disaineritega maha ja vaatame, milliseid kohendusi me nende soovituste põhjal teha saame,” lisab Ivanov. Disaineridki on muuseas Eestist, Kunstiakadeemia kaudu leitud. Ka tootmine, mis peaks algama 2010. aastal, saab olema Eestis. „Me ise tegema ei hakka, võtame allhankena,” ütleb Ivanov. Eesti turu pärast seda kõike ette ei võetud, ka Balti riigid jäävad väikeseks. Cleverlandi juhi sõnul sihivad nad ikkagi Euroopa suuremate turgude poole.            

Allikas: Mikk Salu, , Ajakiri HEI, jaanuar 2010