ÌìÃÀÓ°ÊÓ

18. novembril korraldas Haridusinnovatsiooni keskus Kaasava hariduse maailmakohviku. Ürituse eesmärk oli kaardistada kaasava haridusega seotud väljakutseid ning tähendusi: mis ikkagi on kaasav haridus? Millistele väljakutsetele peaksime keskenduma edasi minnes? Arutelu rikastas asjaolu, et kohale oli tulnud väga erineva taustaga inimesi: lapsevanemaid, õpetajaid, koolijuhte, üliõpilasi ja õppejõude. Esindatud olid ka Töötukassa ning Haridus- ja teadusministeerium. Kokku osales ligi 50 inimest.

Avasõnad laususid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ja Tiina Kivirand Haridus- ja teadusministeeriumist. Kristi Vinter rõhutas kaasava hariduse olulisust ning ülikooli rolli õpetajahariduse uuendajana kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt. Tiina Kivirand avaldas tänu olulise arutelu korraldamise eest ning ministeeriumi soovi kaasava hariduse strateegiat uuendada ning murekohti lahendada. Mõlemad kõnelejad rõhutasid koostöö olulisust.

Mis saab edasi?

Maailmakohviku arutelu tulemused ja osalejate tagasiside annavad sisendit nii ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õpetajakoolituse arendusse kui ka tudengite ELU-projektidesse () ja tulevastesse üritustesse. Plaanitaval jätkuüritusel 15. veebruaril 2017. a esitleb ministeerium kaasava hariduse olukorra kaardistamiseks tehtud uuringu tulemusi ning toimuvad töötoad ja ajurünnakud erinevatel teemadel. Märtsis loodame aga korraldada koostöös Garage48 sihtasutusega kaasava hariduse teemalise arendusnädalavahetuse "Garage48Education".

Milliseid lahendusi otsime?

Ürituste seeria peamine fookus on konkreetsete lahenduste ja uute ideede leidmisel kaasava hariduse edendamiseks. Kuigi kevadeks planeeritaval Garage48Education arendusnädalavehtusel on oluline, et lahendused oleksid tehnilist laadi või digitaalse komponendiga, siis tasub ära märkida, et tegelikud lahendused tähendavad muutusi mitmel tasandil: seadusandluses, rahastuses, asutustevahelises koostöös, õpetajakoolituses jne. Sellepärast on oluline, et üritustel osalejatel tekib arusaam, milles väljakutsed tegelikult seisnevad ja mida nemad oma positsioonilt ja võimalustest lähtuvalt saaksid ära teha - olgu selleks siis koostöö teiste osalejatega, konkreetsete, teostatavate ideede elluviimine (nt. mõni uus õppematerjal, rakendus, algatus) vmt.

Selleks, et uusi ideid genereerida, kutsume kõiki huvilisi üles kaasava hariduse teemalist kaardistust ja ajurünnakut jätkama veebikeskonnas. Kaardistus annab ühtlasi sisendit ideerünnakutele ja mini-hackathonidele, mida viime läbi järgmise aasta alguses koolinoorte, õpetajate ja kogukondadega Eesti erinevates paikades.

Järgnevalt aga 18. novembri ürituse laudkondade teemad ja kokkuvõtted nii pildis, kirjas kui ka videos.

Mis on kaasav haridus? Miks ja kelle jaoks?

Arutelu tulemusena tõdeti, et kaasav haridus tähendab väärtustada ja toetada iga õppijat lähtuvalt tema eripärast. Osalejad toonitasid, et tegelikult on iga õppur omamoodi erivajadustega, andide ja potentsiaaliga. Haridus peaks vajadustest isegi enam keskenduma iga õppija potentsiaali maksimeerimisele ja koolirõõmule. Kaasav haridus eeldab head koostööd ja soovi lahendusi leida kõigi osapoolte vahel. Küsimustele "miks?" ja "kelle jaoks?" oli lihtne vastata - meie väikese rahva jaoks on iga inimene ja tema areng oluline. Teema puudutab meid kõiki.

Kes on HEV õpilane? Mis on sellega seotud väljakutsed koolis, lasteaias & ülikoolis?

Kuidas toetada õpetajat ja koolijuhti HEV õpilasega toimetulekul?

Ristnõustamine, kompetentsi kasv, eelteadmised, kõik osapooled peaksid vastutuse võtma, mitte lükkama seda vaid erispetsialistile, spetsialistid kaasatakse vajadusest lähtuvalt...need on vaid mõned märksõnad. 

(Videoklipp Margusest)

Millist õpikeskkonda ja milliseid õppevahendeid vajab liitpuudega õpilane?

Õppevahendid on väga olulised - neid saab osta, neid saab ise valmistada. Kõige tähtsam on aga õpetaja, kes saab aru enda rollist lapse arengu toetajana ja kes on piisavalt loov, et vajadusel kasutada ka seda, mis pole "õppevahend", näiteks asju meie igapäevaelust.

Mis on ligipääsetavus? Mida vajavad HEV õpilased? Universaalne disain. Inspireerivad arengud.

Arutelu kokkuvõtteks tõi grupi moderaator näite kommist ja pakendist, mille lahtitegemisega on meil kõigil probleeme. Universaalne disain võtab arvesse meie kõigi "erivajadusi", samuti peaksime hoiduma siltidest nagu "need erivajadusega õpilased". Lahenduseks pakkus grupp tootja teadlikkuse tõstmist ja kasutaja kogemusega arvestamist.

Kaasav IT: Mis see on? Mis lahendusi on vaja?

Kaasav IT tähendab tehnoloogia kasutamist ühiskondliku tõrjutuse vähendamiseks, sh hariduses ja hariduse kaudu.

Selleks, et IT panustaks kaasavasse haridusse, on oluline:

• põhiliste tehnoloogiliste lahenduste tundmaõppimine ja digipädevuste ühtlane areng - koolidele (ja õpilastele) võib anda vahendid, kuid "digipädevuse" saavutamiseks on vaja tagada ka üldine piisav oskuste tase (vastasel juhul on oht suurendada hariduslikku ebavõrdsust). Praegusel juhul on tase Eesti koolides, õpilaste ja õpetajate seas üsna erinev. Digipädevuste olemasolu (või puudumine) mõjutab üha rohkem aga ligipääsu infole, erinevatele ressurssidele ja võimalustele.
• erinevate haridusvormide tehnoloogiline toetamine, sh elukestev ja e-õpe.
• riigi ja seadusandluse järelejõudmine muutuvale tehnoloogiale ja sellest tulenevatele vajadustele.
• majanduslike kaalutluste arvestamine kaasamise ühe motiivina.
• turvalisuse ja privaatsuse suurem teadvustamine uute tehnoloogiliste lahenduste juures.
• ligipääsetavuse rolli suurem teadvustamine, seda nii otseste tehnoloogiliste abivahendite (tugitehnoloogia) kui ka kaasavate lahenduste rõhutamine kogu haridusprotsessis.

Arutelusid modereerisid ja kokkuvõtteid tegid Kaido Kikkas, Jakob Rosin, Jana Kadastik, Margus Saks, Tiiu Tammemäe, Linnu Mäe, Liina Lindpere ja Maarja Hallik. Korraldusmeeskonnas olid Maarja Hallik, Tiiu Tammemäe, Jana Kadastik, Jakob Rosin ja Kaido Kikkas.

Suur tänu kõigile osalejatele ja korraldajatele. Lisainfo ja tagasiside: maarjah@tlu.ee

.