Toimus haridusajaloo ja -filosoofia konverents

9.-10. juunil 2016 toimus ülikoolis Soome Kasvatusteaduse Seltsi kasvatusfilosoofia ja kasvatuse ajaloo võrgustiku (SIG-rühma) ning TLÜ haridusteaduste instituudi konverents teemal „The Future of the History and Philosophy of Education“.

9.-10. juunil 2016 toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis Soome Kasvatusteaduse Seltsi kasvatusfilosoofia ja kasvatuse ajaloo võrgustiku (SIG-rühma) ning TLÃœ haridusteaduste instituudi konverents „The Future of the History and Philosophy of Education“.

Ettekannetega esinesid teadlased nii Eestist ja Soomest, kui ka Austraaliast, Norrast, Suurbritanniast ja Venemaalt. Laias laastus võib ettekannete teemad jagada kolme gruppi:

  • kasvatuse ja hariduse ajaloos kindlat ajajärku käsitlevad või ajaloolisest perspektiivist teatud probleemi (nt õpetajate professionalismi mõistmist) vaatlevad ettekanded. Nende hulka kuulus ka TLÃœ vanemteaduri Dr. Aivar Põldvee plenaarettekanne „Bengt Gottfried Forselius (ca 1660-88) and his ideas in the broader context of the pedagogical innovation.“

  • kasvatusfilosoofia-alased ettekanded, kus esitati teema või probleemi filosoofiline analüüs või anti ülevaade kasvatusfilosoofia kui valdkonna seisundist. Sellesse gruppi kuulus ka Dr. Rauno Huttuse plenaarettekanne teemal „Heidegger Explicitly on Education: Phenomenographic and Philosophical Analysis on Heidegger’s Conceptions on Education in his Apology.“

  • ettekanded mõnest kasvatus- või haridusteaduse valdkonnast, mille käsitlemisel avaldus teatud filosoofiline dimensioon. Nende hulka kuulus ka prof. Jyri Mannise plenaarettekanne „The past and present meaning of non-vocational adult education for civil society – a genealogical and empirical analysis.“

Konverentsi kokkuvõtvas diskussioonis leiti üksmeelselt, et nii filosoofia kui ajalugu on valdkonnad, millede püsimise eest eelkõige õpetajahariduse õppekavades tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt hea seista. Tõdeti, et just filosoofiline ja ajalooline dimensioon mistahes kasvatus- ja haridusteaduslike probleemide üle arutlemisel aitab nende sügavamaks mõistmiseks hoiduda argiteadvuslikust, lihtsustatud ja stereotüüpsest mõtlemisest.

Eestlaste ja soomlaste koostööd nendes valdkondades otsustati edaspidi tunduvalt intensiivsemalt arendada. Näiteks lisaks ühiskonverentside korraldamisele otsustati sihikule võtta ka ühiste teadusprojektide kirjutamine ja taotlemine.

Lisainfo:
prof Airi Liimets
e-post: airi.liimets@tlu.ee