ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Sotsiaalministeeriumis tunnustati 2016. aasta parimate töö-, tervise- või sotsiaalvaldkonna teemadel kirjutatud üliõpilastööde autoreid. Sotsiaalministeeriumi algatatud konkurss töö-, tervise- või sotsiaalvaldkonna teemadel kirjutatud üliõpilastöödele toimus juba kolmandat korda. Tänavune auhinnafond on kokku 10 000 eurot. Konkursi võitis Maris Naarise Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputöö peegelteraapia kasutamisest tserebraalparalüüsiga lastel.  

Kümne parima seas oli ka kolm ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tudengite teadustööd. Tunnustuse pälvisid:

• Katrin Kiisk, magistritöö „Lapse õiguste kaitse hagita kohtuasjades de lege lata“. Magistritöö käsitles lapse õiguste kaitset. Selgus, et perekonnaõiguse hooldusõiguse regulatsioon jätab kohtule seaduse rakendamisel ning advokaatidele selle kohaldamisel liialt laia tõlgendusruumi, mistõttu spetsialistidel puudub ühtne visioon laste õiguste tagamiseks kohtumenetluses. Samast magistritööst selgus ka, et inimeste teadlikkus põlvnemisest tulenevatest õigustest ja kohustustest on madal, mistõttu on ühiskonnas tekkinud arvukalt väärarusaamu.  
• Sirje Pint, magistritöö „Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel“ Magistritöö uuris, kuidas lastekaitsetöötajad mõistavad lapse abivajaduse hindamist uue lastekaitseseaduse kontekstis. Tööst selgus, et lastekaitsetöötajad hindavad lapse abivajadust vastavalt oma teadmistele ja oskustele ning seetõttu ei ole lapse individuaalse heaolu hindamine süsteemne ega terviklik, sest osad valdkonnad jäävad hindamata või ei osata seda õigesti teha.
• Kadri Aavik, doktoritöö „Intersectional disadvantage and privilege in the Estonian labour market: An analysis of work narratives of Russian-speaking women and Estonian men“. Töö analüüsis venekeelsete naiste ja eesti meeste töönarratiive. Töö tulemusena selgus, et venekeelsed naised esitasid oma karjääriteekondi järk-järgult allapoole liikuvana, edu ja ebaedu vaheldumise või paigalseisuna. Tööturukogemusest rääkides rõhutati eelkõige etnilisust, leides, et etniline kuuluvus  ja vene emakeel avaldavad mõju nende ebasoodsale positsioonile tööturul. Eesti meesjuhid seevastu mõtestasid oma karjääri loogilise jätku, juhuse või kellegi teise toel juhtivale positsioonile jõudmisena. 

Õ²Ô²Ô¾±³Ù±ô±ð³¾±ð!