TLÜ silmapaistev vilistlane Uno Veismann: "Olen tunnustusest liigutatud"
Reedel, 9. mail oli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis ±¹¾±±ô¾±²õ³Ù±ô²¹²õ±èä±ð±¹, mille raames tunnustati esmakordselt ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja selle eelkäijate silmapaistvaid vilistlasi. Ãœks tunnustuse pälvinutest oli 1953. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilise Instituudi lõpetanud Uno Veismann.
Reedel, 9. mail oli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis ±¹¾±±ô¾±²õ³Ù±ô²¹²õ±èä±ð±¹, mille raames tunnustati esmakordselt ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja selle eelkäijate silmapaistvaid vilistlasi.
Ãœks tunnustuse saajatest oli 1953. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilise Instituudi lõpetanud Uno Veismann, kes pälvis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli silmapaistva vilistlase tunnustuse loodusteaduste pikaajalise populariseerimise eest. Vilistlast õnnitlesid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor Tiit Land ja TLÃœ Loodusteaduste osakonna rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.
Tunnustus näitab, et pikka aega selles valdkonnas tehtu on hinnatud ka väljaspool.
Pälvisite TLÜ silmapaistva vilistlase tunnustuse loodusteaduste pikaajalise populariseerimise eest. Mida see teie jaoks tähendab?
Täppisteadusi ei loeta maailmas ja ka meil teaduse rangemas määratluses kultuuri hulka kuuluvaiks. Tartu Observatooriumis on siiski valitsenud teadustegevuse populariseerimist ja teadmiste levitamist soosiv vaim. Tunnustus näitab, et pikka aega selles valdkonnas tehtu on hinnatud ka väljaspool. Tuleb märkida, et populaarteaduslikke kirjutisi avaldasin juba tudengipõlves ja seda soodustas TPedI humanitaarne õhkkond. Olen ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tunnustusest liigutatud!
Kui sageli hoiate ennast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tegemistega kursis?
TLÜ tegemistega olen põgusalt kursis, minu ajastukaaslased on pikka aega TLÜs töötanud (Lembit Türnpuu, Lembit Andresen, Aili Aben jt). TPedI lõpetas minu tütar. Tööalastele kontaktidele oleks arenguruumi.
Viimasel ajal on küll astronoomid avastanud umbes tuhat planeeti teiste tähtede juurest, mitte aga elu.
Olete olnud tegev mitmes erinevas, põnevas teadusvaldkonnas. Mida ise peate oma senise elu olulisimaks tööalaseks saavutuseks?
Toimetasime omal ajal tsükli atmosfääriuuringuid orbitaaljaamadelt Saljut-4, Saljut-7 ja Mir. Nende ettevalmistused ja läbiviimine olid küll üpris pingelised, kuid andsid maailmas tähelepanu äratanud tulemusi atmosfäärifüüsikas ja eriti helkivate ööpilvede uurimisel. Selles töös oli oluline roll TPedI vilistlasel Charles Villmannil.
Üks teie teadustöö põhisuundadest on olnud ka kosmoseuuringud ja astronoomia. Kas teie uuringute põhjal võib väita, et ka teistel planeetidel on elu?
Olen Maa-välise elu otsingute vastu pikka aega huvi tundnud ja antud teemal raamatukese ning ülevaateartikleid avaldanud, kuid otsustavaid tunnusmärke selle olemasolust ei tea. Viimasel ajal on küll astronoomid avastanud umbes tuhat planeeti teiste tähtede juurest, mitte aga elu.
Olete uurinud ka osoonikiht ja ultraviolettkiirgust, mida soovitate päikesearmastajatel sel suvel päevitades silmas pidada?
Meteoroloogiateenistus avaldab internetis UV-indeksit, müügil leidub päevitajatele mõeldud UV-indeksi mõõteriistu. Läbi aegade kehtib soovitus: hoiduge villideni päevitamast.
Hoiduge villideni päevitamast!
Olete avaldanud umbes 100 populaarteaduslikku artiklit ja neli raamatut, milline neist on olnud teile kõige südamelähedasem ja iseloomustab teid kui teadlast kõige paremini?
Tõravere algusaastatel avaldasin raamatu "Tähed ja tehnika", mis oli alghariduseks teleskoopide kasutuselevõtmisel. Sellel sajandil ilmunud artiklid said kogutud raamatusse "Ilmaruumi künnisel" (2013), seal sisaldub ka mõnevõrra laiemat tähelepanu pälvinud kirjutis aatomipommi loomisest. Paljud artiklid ja raamatudki on saanud teoks "Horisondi" juures töötanud vilistlase Rein Veskimäe abiga.
sündis 1934. aastal. Ãœlikooliõpinguid alustas ta 1953. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogilises Instituudis, misjärel suundus Tartu Ãœlikooli, kust sai füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi ja kus on tänaseni emeriitdotsent. Alates 1995. aastast on ta Tartu Observatooriumi vanemteadur, olles varasemalt töötanud sealsamas ka vaneminseneri, teaduri ja kosmilise radiomeetria labori juhatajana.
Atmosfäärifüüsikuna on ta osalenud mitmetes kosmoseeksperimentides ning töötanud Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis. Ta on pälvinud Eesti riikliku preemia (1977) ja teaduse populariseerimise I auhinna (2009).
Uno Veismanni teadustöö põhisuunad on loodusteadused ja tehnika, kosmoseuuringud ja astronoomia. Tema sulest on ilmunud umbes 100 populaarteaduslikku artiklit ja 4 raamatut: "Kosmosetsivilisatsioonid" (1968), "Tähed ja tehnika" (1968), "Universum valguses ja vihmas" (koos Rein Veskimäega, 2005), "Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon" (koos Kalju Eermega, 2011).
* ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli silmapaistva vilistlase tunnustuse pälvisid veel: Toomas Tõnise, Toomas Luhats, Toomas Kruusimägi, Jürgen Rooste, Anneli Aken, Peeter Sipelgas, Helmen Kütt, Elle Jürgenson ja Mart Kangro.
Tekst ja küsimused: Tiina Tamkivi