ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Reedel, 9. mail oli ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis ±¹¾±±ô¾±²õ³Ù±ô²¹²õ±èä±ð±¹, mille raames tunnustati esmakordselt ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja selle eelkäijate silmapaistvaid vilistlasi. 

Ãœks tunnustuse saajatest oli 2001. aastal  ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli lõpetanud Peeter Sipelgas,On äärmiselt meeldiv, kui ülikool märkab ja tunnustab oma vilistlasi  kes pälvis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli silmapaistva vilistlase tunnustuse hariduselu edendamise ja teaduse populariseerimise eest. Vilistlast õnnitlesid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor Tiit Land ja TLÃœ Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi rakendusfüüsika professor Tõnu Laas.

Pälvisite TLÜ silmapaistva vilistlase tunnustuse hariduselu edendamise ja teaduse populariseerimise eest. Mida see tunnustus teie jaoks tähendab?

See oli mulle väga suureks üllatuseks ja alguses võttis lausa sõnatuks ning esitasin endale mitmeid kordi küsimuse – miks just mina? On äärmiselt meeldiv, kui ülikool märkab ja tunnustab oma vilistlasi ja TLÃœ eelkäija ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikooli lõpetajana olen püüdnud oma edasistes tegemistes kaasa aidata hariduselu edendamisele ja võtnud südameasjaks teadushuvihariduse arendamise. Tunnustus näitab, et oleme oma meeskonnaga õigel teel ja see süstib ainult indu edasisteks tegemisteks.  

Kui sageli hoiate ennast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tegemistega kursis? Ehk meenub ülikooli ajast ka mõni tore lugu?

Mul on siiralt hea meel, et TLÜ on jätkuvalt juhtiv pedagoogika teaduste lipulaev Eestis ning märgatavalt on suurenenud välistudengite ja õppejõudude arv.

2001. aastaga võrreldes on ülikool palju muutunud – nii vormi kui ka sisu poolest. Mul on siiralt hea meel, et TLÃœ on jätkuvalt juhtiv pedagoogika teaduste lipulaev Eestis ning märgatavalt on suurenenud välistudengite ja õppejõudude arv. 2011. aastal sai Viimsi Koolist ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli partnerkool ja koostöös oleme ellu viinud mitmeid hariduslikke projekte nii õpilaste teaduspäevade kui ka õpetajate täiendkoolituste näol. Seega olen üsna informeeritud TLÃœ-s toimuvast ja need arengud teevad mulle rõõmu. Olen tagasi toonud õpilaste andeid arendama tublid Viimsi Kooli vilistlased, kes on oma õpinguid jätkanud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis.

Toredaid lugusid ülikooliajast on muidugi palju ja neid siin kohe meenutama ei tahakski hakata …, kuid ma pean enda jaoks väga oluliseks tollasest ülikoolist kaasa saadud julgust eksperimenteerida ja eksida.

Olete Viimsi Kooli teadmiskeskuse Collegium Eruditionis juht ja eestvedaja ning laste loodusteaduste ringi Taibu üks algatajatest, millega pälvisite 2013./2014. aastal Teaduse populariseerimise konkursi toetuse. Kuidas tuli mõte hakata ühes üldhariduskoolis nii suurt rõhku pöörama teadmispõhistele huvidele ja koondada selline huvialaringide grupp?

Kui olin tööle läinud Viimsi Kooli, siis tuli tollane kooli direktor Leelo Tiisvelt minu juurde ja tegi ettepaneku hakata tegelema õpilasteadusega. Ega me ise ka alguses täpselt ei teadnud, et mida see õpilasteadus endast kujutab, aga eesmärgiks oli väljundite koondamine ja loomine andekatele õpilastele. Õpilasteadus sai meie jaoks üheks õppetöö diferentseerimise vormiks, läbi mille püüdsime märgata, innustada ja võimalusi luua andekatele õpilastele oma annete arendamiseks.

Veel 4 aastat tagasi ei olnud meil mitte ühtegi teadushuvihariduse ringi ja mul tekkis painajalik küsimus: kas meie kooli õpilased ei huvitu loodus-, täppis- ja tehnikateadustest või pole neil olnud võimalust sellistes tegevustes osaleda. Lastel puuduvad võimalused tegeleda teadushuviharidusega ja see on meie haridussüsteemi suur puudujääk. Lastel puuduvad võimalused tegeleda teadushuviharidusega ja see on meie haridussüsteemi suur puudujääk Algkooliõpilastel on meeletu uudishimu ja et seda uudishimu erksana hoida ja teadmisi edasi arendada, hakkasime tegema lihtsamaid keemia-füüsika katseid teadusringis "Taibu". Optimistidena lootsime esimesel aastal, et tuleb 20 huvilist peale tunde katseid tegema, aga tuli 40. Järgmisel aastal juba 60, siis 80 jne. Täna käib mul ainuüksi teadusringis "Taibu" 120 teadushuvilist. Minu painajalik küsimus oli saanud vastuse - lastel puuduvad võimalused tegeleda teadushuviharidusega ja see on meie haridussüsteemi suur puudujääk. Kõiki lapsi ei peagi huvitama keemia või füüsika, käivitasime matemaatikaringi "Nupula", robootikaringi, rebase "Ruudi" loodusring, multimeedia- ja arhitektuuriringi jne. Tänasel päeval tegutseb Collegium Eruditionise egiidi all 13 teadushuvihariduse ringi. Oleme siiralt tänulikud SA Eesti Teadusagentuur ja Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes on meie tegemisi õpilaste annete arendamisel LTT valdkonnas toetanud.

Kui teadmishimulised on tänapäeva noored võrreldes teie koolikarjääri algusaastatega? Kas teadusringidesse satub ka naissoo esindajaid?

Laste mõttemaailm on minu pedagoogiks olemise algusaegadega võrreldes väga palju muutunud. Tunduvalt vähem suudetakse millegagi süvitsi minna ja rohkem esineb pealiskaudsust. Haridusmaastik pakub väga põnevaid väljakutseid Uudishimu on kahtlemata säilinud, kuid tunduvalt keerulisem väljakutse on selle uudishimu hoidmine ja edasi arendamine.

Meie teadusringides osalejatest pea pooled on kindlasti tüdrukud ja isegi robootikas või programmeerimises on nad sama tublid või tublimadki kui poisid.

Kahjuks on meesõpetajad Eesti koolides vähemuses. Mida teie selle põhjuseks peate ja mida soovitaksite noortele meesõpetajatele – miks nad peaks hakkama õpetajaks?

Tahes-tahtmata on palk oluline tegur, miks meesõpetajaid on koolides nii vähe. Noor mees tahab ülikoolist tulles luua peret ja soetada eluaset, aga nooremõpetaja palga eest on keeruline teha nii üht kui teist. Võib-olla on meestel suurem vajadus eneseteostuse järele ja nad ei näe haridussüsteemis selleks võimalusi. Siin ma küll julgustan kõiki noori mehi kooli tulema, sest omast kogemusest võin öelda, et tegelikult sõltub kõik sinust endast, sest haridusmaastik pakub väga põnevaid väljakutseid. Teadus ja teadlase elukutse ei ole midagi igavat, vaid pakub tohutul hulgal võimalusi Ãœhiskonnas on loodud õpetajast kuvand kui ühest kehvapoolse staatusega olevusest, kes pidevalt räägib oma raskest tööst ja rahamuredest. Kui suudetakse riiklikult rohkem väärtustada seda tööd (ma ei pea siin silmas ainult palka) ja meedia osutaks tähelepanu rohkem õpetajate õnnestumistele, siis tuleks kooli rohkem mehi.

Ma ei tea väga palju elukutseid, kus iga päev on täiesti eriline ning sul on võimalik näha ja suunata teadlikult kellegi arengut. Olukorrad ja õpilased vahetuvad väga kiiresti ja sageli meil puudub nende üle igasugune kontroll, aga samas on need hetked väga väärtuslikud, sest nad toovad päevavalgele meid piiravad veendumused, hirmud ja eksiarvamused.

Olete oma karjääri jooksul osalenud mitmes põnevas ettevõtmises. Mida ise peate oma senise elu olulisimaks tööalaseks saavutuseks?

Kõige rohkem tunnen ma rõõmu sellest, kui õpilased lähevad peale ringi koju ja räägivad õhinal, mida nad täna tegid ja õppisid. Kahtlemata pean oma senise tööalase karjääri olulisemaks saavutuseks teadmisekeskuse Collegium Eruditionise loomist, läbi mille oleme suutnud särama panna  sadade laste silmad. Teadus ja teadlase elukutse ei ole midagi igavat, vaid pakub tohutul hulgal võimalusi ja kui me suudame selle õpilase jaoks nähtavaks teha, siis oleme oma ülesande täitnud.

Hoiame seda soovi midagi uut teada saada läbi eksperimenteerimise ja koostegemise

Millised on teie tulevikuplaanid?

Kui endal jätkub veel piisavalt motivatsiooni millegi uue loomiseks, siis kindlasti jätkan senist tegevust teaduse populariseerimisel. Senine tegevus on näidanud, et huvi äratamine LTT valdkonna vastu ei ole kunst, vaid küsimus on huvi hoidmises ja annete edasi arendamises. Teadushuviharidus ei saa olla meie väikses riigis privileeg, vaid see peab saama lapse ja lapsevanema jaoks samasuguseks valikuks nagu on kunsti-, muusika-, spordi- või tantsuring. Hoiame seda soovi midagi uut teada saada läbi eksperimenteerimise ja koostegemise. Paljud sõlmküsimused tuleks ära lahendada nii riiklikul kui ka omavalitsuste tasandil – meil on noori inimesi, kellel on tahet lapsi juhendada ja oma teadmisi edasi anda – anname selleks võimaluse!

Collegiumi ringid on juba tänasel päeval väljunud Viimsi Kooli piiridest ja me suudame pakkuda teadmistepõhist huviharidust ~400 lapsele. Teadusringid tegutsevad Haabneeme koolis, Randvere koolis, Nõmme Põhikoolis ja Peetri Lasteaed-Põhikoolis. Meie tegemisi on vaatamas käidud nii Eestist kui ka Euroopast. Mõned aastad tagasi külastas teadusringi "Taibu" Euroopa Komisjoni töögrupp, kelle ülesandeks oli uurida, miks on Eesti õpilaste tulemused reaal- ja loodusainetes nii head võrreldes muu maailmaga. Nende jaoks oli ahhaa efektiks – kuidas tuleb nii palju õpilasi vabatahtlikult peale tunde ringi? Hoiame seda soovi midagi uut teada saada läbi eksperimenteerimise ja koostegemise. Meid on piisavalt vähe selleks, et kellegi anded võiksid jääda märkamata või võimetekohaselt arendamata. 

Peeter Sipelgas sündis 1977. aastal.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Pedagoogikaülikoolis õppis ta gümnaasiumi füüsikaõpetajaks ja põhikooli loodusainete õpetajaks. ձ辱²Ô²µ³Ü»å lõpetas ta 2001. aastal. Õpetajatööd asus Peeter tegema juba ülikooli ajal ning tänaseks on ta seda ametit pidanud 15 aastat.

Peeter Sipelga õpetajakarjäär sai alguse Lehmja põhikoolis, kus ta töötas loodusteaduste ainete õpetajana ja infojuhina, misjärel asus tööle Vaida põhikooli keemia ja loodusõpetuse õpetajaks. Alates 2005. aastast sai temast Võsu Kooli direktor ja hetkel töötab Peeter Sipelgas Viimsi Keskkooli teadmiskeskuse juhi ja keemiaõpetajana ning Vaida Põhikooli keemia- ja füüsikaõpetajana.

Peeter Sipelgas on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh 2012. aasta parima teaduse populariseerija II koha preemia õpilasteaduse arendamise eest Viimsi koolis ja teadmiskeskuse Collegium Eruditionis loomise eest, mille eestvedajaks ta oli. 

2012. aastal valiti Peeter Sipelgas ka Harjumaa aasta õpetajaks. Samuti on ta saanud 2013. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi Inspiratsioonipäeva tunnustuse Aasta tegu, mille pälvis teadmiskeskuse Collegium Eruditionis algatamise ja eestvedamise eest, seejuures valiti ta ka noorte lemmikuks.

* ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli silmapaistva vilistlase tunnustuse pälvisid veel: Toomas Tõnise, Toomas Luhats, Toomas Kruusimägi, Jürgen Rooste, Anneli Aken, Uno Veismann, Helmen Kütt, Elle Jürgenson ja Mart Kangro.

Tekst ja küsimused: Tiina Tamkivi