TLÜ senat koostas Katariina kolledži asjus kirja Eesti Keelenõukogule
Täna, 12. novembril arutas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senat Katariina kolledžimoodustamist, kuid lükkas otsusetegemise kolledži moodustamise kohtaedasi. Küll aga koostas senat avaliku kirja Eesti Keelenõukogule.
TLÜ Senati avalik kiri Eesti Keelenõukogule
Katariina kolledži asutamisega kavatseb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool panustada Eesti
vene gümnaasiumide lõpetajate lõimumisse ning vähendada hariduslikku
lõhet Eesti ühiskonnas, samuti levitada Eesti demokraatlikku kogemust
vene keele levikualal. Me oleme arvamusel, et need sammud vastavad parimal
viisil integratsioonipoliitika eesmärkidele ja Eesti riiklikele huvidele.
Arutledes Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetajate õppimisvõimaluste
üle, ei olnud meil teist eeskuju kui TÜ Narva kolledž. Juhime Teie
tähelepanu sellele, et kavandatava TLÜ Katariina kolledži
lõpetamisnõuded venekeelsete erialaainete suure osakaaluga
bakalaureuseõppekavadel on eesti keele oskuse osas kõrgemad kui TÜ Narva
kolledžis. Avaliku teabe kohaselt TÜ Narva kolledž vene õppekeelega
bakalaureusekavadele sisseastumiseks eesti keele oskuse nõuet ei esita ja
kohustusliku ainena sätestavad TÜ Narva kolledži venekeelsed õppekavad
eesti keelt vaid 2-4 ainepunkti ulatuses. TLÜ Katariina kolledžit ei ole
Eestis gümnaasiumi lõpetanud üliõpilastel plaani kohaselt võimalik
lõpetada ilma eesti keele oskuseta Euroopa keelemapi B2 tasemel, mis tagab
neile valmisoleku õppida eestikeelses magistriõppes. TÜ Narva kolledžis
on venekeelne õppekava olemas ka magistritasemel. Sarnaselt TÜ Narva
kolledži õppekavadega on ka TLÜ Katariina kolledžis oluline osa
eestikeelsetel valikainetel, kusjuures nende maht ja valikute hulk on
kavandatud TÜ Narva kolledžist suuremaks. TTÜ Virumaa kolledži
keelekorraldus ei ole meile kahjuks nii täpselt tuttav.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil ei ole kavatsust rahastada Katariina kolledži
bakalaureuseõpet riikliku koolitustellimuse arvelt, st venekeelsete
erialaainete suure osakaaluga õpe saab olema ainult tasuline. Leiame, et
võimalus omandada tasuta kõrgharidus eestikeelsel õppekaval peaks olema
oluline motivatsioon vene noortele eesti keele omandamiseks piisaval
tasemel, kuid algava demograafilise kriisi tingimustes ei ole suure osa
Eesti gümnaasiumilõpetajate tõrjumine Eestist välja või nõrga
tasemega õppeasutustesse kooskõlas Eesti riiklike huvidega. Samuti ei pea
me võimalikuks terve hulga erialade, nt vene põhikooli ajalooõpetajate
õpetamist peaasjalikult eesti keeles. Enne eelmisi Riigikogu valimisi
tutvustasime me Katariina kolledži asutamise plaani ka kõigile
suurematele erakondadele, sh kõigile praegu valitsuses olevatele
erakondadele, ning eranditult kõigi poolt leidis see mõistmist.
Soovime ühtlasi rõhutada, et Katariina kolledžile ei ole kavandatud oma
õppejõudkonda, vaid selle õpet teostavad ülikooli teistes üksustes,
erialalistes kompetentsikeskustes töötavad õppejõud. Seega ei ole
tegemist venekeelse kõrgkooli asutamisega.
Oleme meelsasti nõus Teie esitatud ohtude neutraliseerimiseks oma plaane
täpsustama ning Teiega neis küsimustes konsulteerima. Leiame ühtlasi, et
Eesti keelenõukogu on oma avaldustega viinud avalikkust segadusse. Eesti
kõrghariduse keeleküsimust tuleks käsitleda süstemaatiliselt ja hinnata
kõiki ülikoole võrdsetelt alustelt. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool ei ole kavatsenud
ette võtta midagi, mis meie arvates oleks vastuolus Eesti riiklike
huvidega.
Krista Männa
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
640 9119; 515 6364
krista.manna@tlu.ee
Katariina kolledži asutamisega kavatseb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool panustada Eesti
vene gümnaasiumide lõpetajate lõimumisse ning vähendada hariduslikku
lõhet Eesti ühiskonnas, samuti levitada Eesti demokraatlikku kogemust
vene keele levikualal. Me oleme arvamusel, et need sammud vastavad parimal
viisil integratsioonipoliitika eesmärkidele ja Eesti riiklikele huvidele.
Arutledes Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetajate õppimisvõimaluste
üle, ei olnud meil teist eeskuju kui TÜ Narva kolledž. Juhime Teie
tähelepanu sellele, et kavandatava TLÜ Katariina kolledži
lõpetamisnõuded venekeelsete erialaainete suure osakaaluga
bakalaureuseõppekavadel on eesti keele oskuse osas kõrgemad kui TÜ Narva
kolledžis. Avaliku teabe kohaselt TÜ Narva kolledž vene õppekeelega
bakalaureusekavadele sisseastumiseks eesti keele oskuse nõuet ei esita ja
kohustusliku ainena sätestavad TÜ Narva kolledži venekeelsed õppekavad
eesti keelt vaid 2-4 ainepunkti ulatuses. TLÜ Katariina kolledžit ei ole
Eestis gümnaasiumi lõpetanud üliõpilastel plaani kohaselt võimalik
lõpetada ilma eesti keele oskuseta Euroopa keelemapi B2 tasemel, mis tagab
neile valmisoleku õppida eestikeelses magistriõppes. TÜ Narva kolledžis
on venekeelne õppekava olemas ka magistritasemel. Sarnaselt TÜ Narva
kolledži õppekavadega on ka TLÜ Katariina kolledžis oluline osa
eestikeelsetel valikainetel, kusjuures nende maht ja valikute hulk on
kavandatud TÜ Narva kolledžist suuremaks. TTÜ Virumaa kolledži
keelekorraldus ei ole meile kahjuks nii täpselt tuttav.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil ei ole kavatsust rahastada Katariina kolledži
bakalaureuseõpet riikliku koolitustellimuse arvelt, st venekeelsete
erialaainete suure osakaaluga õpe saab olema ainult tasuline. Leiame, et
võimalus omandada tasuta kõrgharidus eestikeelsel õppekaval peaks olema
oluline motivatsioon vene noortele eesti keele omandamiseks piisaval
tasemel, kuid algava demograafilise kriisi tingimustes ei ole suure osa
Eesti gümnaasiumilõpetajate tõrjumine Eestist välja või nõrga
tasemega õppeasutustesse kooskõlas Eesti riiklike huvidega. Samuti ei pea
me võimalikuks terve hulga erialade, nt vene põhikooli ajalooõpetajate
õpetamist peaasjalikult eesti keeles. Enne eelmisi Riigikogu valimisi
tutvustasime me Katariina kolledži asutamise plaani ka kõigile
suurematele erakondadele, sh kõigile praegu valitsuses olevatele
erakondadele, ning eranditult kõigi poolt leidis see mõistmist.
Soovime ühtlasi rõhutada, et Katariina kolledžile ei ole kavandatud oma
õppejõudkonda, vaid selle õpet teostavad ülikooli teistes üksustes,
erialalistes kompetentsikeskustes töötavad õppejõud. Seega ei ole
tegemist venekeelse kõrgkooli asutamisega.
Oleme meelsasti nõus Teie esitatud ohtude neutraliseerimiseks oma plaane
täpsustama ning Teiega neis küsimustes konsulteerima. Leiame ühtlasi, et
Eesti keelenõukogu on oma avaldustega viinud avalikkust segadusse. Eesti
kõrghariduse keeleküsimust tuleks käsitleda süstemaatiliselt ja hinnata
kõiki ülikoole võrdsetelt alustelt. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool ei ole kavatsenud
ette võtta midagi, mis meie arvates oleks vastuolus Eesti riiklike
huvidega.
Krista Männa
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
640 9119; 515 6364
krista.manna@tlu.ee