TLÜ kirjastuselt ilmus Toomas Raudami „Essee sõprusest“
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kirjastusel tuli trükist kirjanik Toomas Raudami
„Essee sõprusest“. Raamat annab ühest küljest lühiülevaate
sõprusfilosoofiast Aristotelesest kaasajani, kaasates väitlusse Jacques
Derrida, MauriceBlanchot’, Hans-Georg Gadameri, Martin Heideggeri jt.
Teisalt räägib teos kirjutaja kõhklustest mõnede suurejooneliste
filosoofiliste üldistuste puhul, mille taustal esitab autor põhiteese
ilmestavaid või nendega kontrasteeruvaid lugusid elust enesest. Lisaks
ilmuvad raamatus esmatõlked Montaigne’ilt (tlk Kristiina Ross),
Derridalt (tlk Anti Saar) ja Nancy’lt (tlk Margus Vihalem), avades
hurmavaid näiteid sõprusretoorikast. „Ma pole seda raamatut,
oma esseed, oma katsetust sõpruse vallas kirjutanud üksi. Rohkem kui
kunagi varem vajasin ma nende abi, keda ma vaid tagasihoidlikkusest ei
julge kutsuda sõpradeks, teades, et tegelikult muutuvad kõik vähegi
intensiivsemad suhted varem või hiljem armastuseks,“ selgitab Toomas
Raudam. „Kuidas armastada autorit, kel jätkub jultumust seda ise
taga nõuda?“ pärib kirjanik. „Kirjutamise algul – mis on lõpp,
lõpu algus – uskusin, et tean rohkem, kirjutama asudes kuulsin, et
teises toas laliseb laps. Läksin vaatama ja nägin, et see olen ma ise
ning et hääled on abitud katsed ennast väljendada. Nagu alati, kui ma
millestki aru ei saa – lapsest, kirjandusest, sõprusest – üritan ma
sellest, mida ma ei mõista, kirjutada mõne loo. Seekord on neid lugusid
rohkem, küllasusest ei saa kunagi küll, eriti siis, kui on kõne all
sõpruse armastus, armastuse sõprus.“ Kirjanik Berk Vaher toob
välja, et ajal, mil kõneldakse palju „sõbra“ ja „sõpruse“
mõistete hägustumisest, avaldab Toomas Raudami värske essee, et neis
pole kunagi palju selgust olnudki. „On segatud tunded, eetilised dilemmad
enda ja teise (või kolmanda) vahelisel piiril või hägualal; mis
selgineda jõuab, see pannakse proovile elu ja surma vahelisel
hägualal.“ Kultuuriajakirjanik Janar Ala märgib, et raamat kõneleb
sõprusest ääretult pealetükkimatul moel – mängides keelt ja keelega,
otsides ja leides sõnu neid mõnikord ka kaotades. „Kuidas võita sõpru
neid samal ajal kaotades, võiks samuti olla selle esseeraamatu pealkiri.
Või natuke kujundlikumalt: kuidas paluda filosoofid tantsule nii, et nad
ka tulla viitsiksid. Mida rikkalikum tekst, seda rohkem võimalikke
paralleelpealkirju,“ lisab Ala. „Essee sõprusest“ ilmus
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kirjastuse sarjas Bibliotheca Controversarium. TLÃœ
Kirjastuse raamatuid on võimalik osta ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Silva õppehoone
ruumist S-204 ning arve ja krediitkaardiga kirjastuse kodulehelt.
„Essee sõprusest“. Raamat annab ühest küljest lühiülevaate
sõprusfilosoofiast Aristotelesest kaasajani, kaasates väitlusse Jacques
Derrida, MauriceBlanchot’, Hans-Georg Gadameri, Martin Heideggeri jt.
Teisalt räägib teos kirjutaja kõhklustest mõnede suurejooneliste
filosoofiliste üldistuste puhul, mille taustal esitab autor põhiteese
ilmestavaid või nendega kontrasteeruvaid lugusid elust enesest. Lisaks
ilmuvad raamatus esmatõlked Montaigne’ilt (tlk Kristiina Ross),
Derridalt (tlk Anti Saar) ja Nancy’lt (tlk Margus Vihalem), avades
hurmavaid näiteid sõprusretoorikast. „Ma pole seda raamatut,
oma esseed, oma katsetust sõpruse vallas kirjutanud üksi. Rohkem kui
kunagi varem vajasin ma nende abi, keda ma vaid tagasihoidlikkusest ei
julge kutsuda sõpradeks, teades, et tegelikult muutuvad kõik vähegi
intensiivsemad suhted varem või hiljem armastuseks,“ selgitab Toomas
Raudam. „Kuidas armastada autorit, kel jätkub jultumust seda ise
taga nõuda?“ pärib kirjanik. „Kirjutamise algul – mis on lõpp,
lõpu algus – uskusin, et tean rohkem, kirjutama asudes kuulsin, et
teises toas laliseb laps. Läksin vaatama ja nägin, et see olen ma ise
ning et hääled on abitud katsed ennast väljendada. Nagu alati, kui ma
millestki aru ei saa – lapsest, kirjandusest, sõprusest – üritan ma
sellest, mida ma ei mõista, kirjutada mõne loo. Seekord on neid lugusid
rohkem, küllasusest ei saa kunagi küll, eriti siis, kui on kõne all
sõpruse armastus, armastuse sõprus.“ Kirjanik Berk Vaher toob
välja, et ajal, mil kõneldakse palju „sõbra“ ja „sõpruse“
mõistete hägustumisest, avaldab Toomas Raudami värske essee, et neis
pole kunagi palju selgust olnudki. „On segatud tunded, eetilised dilemmad
enda ja teise (või kolmanda) vahelisel piiril või hägualal; mis
selgineda jõuab, see pannakse proovile elu ja surma vahelisel
hägualal.“ Kultuuriajakirjanik Janar Ala märgib, et raamat kõneleb
sõprusest ääretult pealetükkimatul moel – mängides keelt ja keelega,
otsides ja leides sõnu neid mõnikord ka kaotades. „Kuidas võita sõpru
neid samal ajal kaotades, võiks samuti olla selle esseeraamatu pealkiri.
Või natuke kujundlikumalt: kuidas paluda filosoofid tantsule nii, et nad
ka tulla viitsiksid. Mida rikkalikum tekst, seda rohkem võimalikke
paralleelpealkirju,“ lisab Ala. „Essee sõprusest“ ilmus
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kirjastuse sarjas Bibliotheca Controversarium. TLÃœ
Kirjastuse raamatuid on võimalik osta ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Silva õppehoone
ruumist S-204 ning arve ja krediitkaardiga kirjastuse kodulehelt.