TLÜ kirjastuselt ilmus "Catilina vandenõu" tõlge
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kirjastuselt ilmus kuulsat Rooma riigipöördekatsetkäsitleva "Catilina vandenõu" tõlge.
Gaius Sallustius Crispuse (86–35 eKr) ajalooteos käsitleb 63.–62.
aastal eKr aset leidnud luhtunud riigipöördekatset, mida juhtis vaesunud
Sergiuste patriitsisuguvõsast pärinev Lucius Sergius Catilina (108–62
eKr). Gaius Sallustius Crispus oli vanarooma ajalookirjutaja, kes
pühendas oma jõu antiikajal suhteliselt uue ajalookirjanduse haru,
ajaloolise monograafia arendamisele. See žanr andis talle vabaduse
eksperimenteerida keele ja stiiliga, ent ka süüvida ajalooliste tegelaste
loomusesse ja nende käitumise tagamaadesse. Sallustiuselt on meieni
jõudnud kaks täielikult säilinud teost: "Jugurtha sõda" ja "Catilina
vandenõu." Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia lektori Janika
Pälli sõnul on "Catilina vandenõu" neid tekste Rooma
kirjanduspärandist, mida juba paar tuhat aastat ikka ja jälle üle on
loetud, sest selles on ühendatud oluline ajalooallikas ja moraliseeriv
suunitlus. 61 lühikesest peatükist koosnev kirjutis sisaldab
ekskursse Rooma ajalukku ja poliitikasse. Kandvaks süžeeliiniks on
Sallustiuse versioon Roomas 63.–62. aastal eKr võimuhaaramiseks
kavandatud vandenõust, mille algatajaks oli Catilina. "Tegemist on ilmselt
– Caesari tapmise järel – Rooma kuulsuselt teise vandenõuga, mille
laineharjal sai tuntuks Cicero, kelle kõned Catilina vastu kuuluvad Rooma
kõnekunsti tippude hulka ning on andnud materjali ka Sallustiusele.
Ajalooliselt ei ole Sallustiuse käsitlus küll alati usaldatav, ent
karakterite kirjelduse ja retoorilise ülesehituse poolest on tegu
meistriteosega. Käesolevat põhjalikult kommentaaritud tõlget võib
kindlasti soovitada nii ajaloo- kui ka kirjandushuvilistele," leiab Tartu
Ülikooli klassikalise filoloogia teadur Ivo Volt.Värskelt trükivalgust
näinud teose on ladina keelest tõlkinud ning kommentaariumi ja
järelsõnaga varustanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai
Tafenau.Maria-Kristiina Lotman on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia
dotsent, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on antiikvärss. Kai Tafenau on
Eesti Ajalooarhiivi peaspetsialist. Tema teadustöö põhiosa on
pühendatud eesti piiblitõlke ajaloole. Tõlkijate ühistööna on 2009.
aastal ilmunud Gaius Suetonius Tranquilluse ajaloolise kirjutise "Keisrite
elulood" tõlge."Catilina vandenõu" on kolmas raamat TLÜ Kirjastuse
sarjast "Bibliotheca antiqua." Varem on nimetatud sarjas ilmunud
"Gilgameši eepose" ning "Ptahhotepi elutarkuse"
tõlked.Lisainformatsioon:Heli Allik ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kirjastus6 409
242www.tlupress.com
aastal eKr aset leidnud luhtunud riigipöördekatset, mida juhtis vaesunud
Sergiuste patriitsisuguvõsast pärinev Lucius Sergius Catilina (108–62
eKr). Gaius Sallustius Crispus oli vanarooma ajalookirjutaja, kes
pühendas oma jõu antiikajal suhteliselt uue ajalookirjanduse haru,
ajaloolise monograafia arendamisele. See žanr andis talle vabaduse
eksperimenteerida keele ja stiiliga, ent ka süüvida ajalooliste tegelaste
loomusesse ja nende käitumise tagamaadesse. Sallustiuselt on meieni
jõudnud kaks täielikult säilinud teost: "Jugurtha sõda" ja "Catilina
vandenõu." Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia lektori Janika
Pälli sõnul on "Catilina vandenõu" neid tekste Rooma
kirjanduspärandist, mida juba paar tuhat aastat ikka ja jälle üle on
loetud, sest selles on ühendatud oluline ajalooallikas ja moraliseeriv
suunitlus. 61 lühikesest peatükist koosnev kirjutis sisaldab
ekskursse Rooma ajalukku ja poliitikasse. Kandvaks süžeeliiniks on
Sallustiuse versioon Roomas 63.–62. aastal eKr võimuhaaramiseks
kavandatud vandenõust, mille algatajaks oli Catilina. "Tegemist on ilmselt
– Caesari tapmise järel – Rooma kuulsuselt teise vandenõuga, mille
laineharjal sai tuntuks Cicero, kelle kõned Catilina vastu kuuluvad Rooma
kõnekunsti tippude hulka ning on andnud materjali ka Sallustiusele.
Ajalooliselt ei ole Sallustiuse käsitlus küll alati usaldatav, ent
karakterite kirjelduse ja retoorilise ülesehituse poolest on tegu
meistriteosega. Käesolevat põhjalikult kommentaaritud tõlget võib
kindlasti soovitada nii ajaloo- kui ka kirjandushuvilistele," leiab Tartu
Ülikooli klassikalise filoloogia teadur Ivo Volt.Värskelt trükivalgust
näinud teose on ladina keelest tõlkinud ning kommentaariumi ja
järelsõnaga varustanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai
Tafenau.Maria-Kristiina Lotman on Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia
dotsent, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on antiikvärss. Kai Tafenau on
Eesti Ajalooarhiivi peaspetsialist. Tema teadustöö põhiosa on
pühendatud eesti piiblitõlke ajaloole. Tõlkijate ühistööna on 2009.
aastal ilmunud Gaius Suetonius Tranquilluse ajaloolise kirjutise "Keisrite
elulood" tõlge."Catilina vandenõu" on kolmas raamat TLÜ Kirjastuse
sarjast "Bibliotheca antiqua." Varem on nimetatud sarjas ilmunud
"Gilgameši eepose" ning "Ptahhotepi elutarkuse"
tõlked.Lisainformatsioon:Heli Allik ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Kirjastus6 409
242www.tlupress.com