TLÜ Kirjastusel ilmus luuleraamat: "Sada luuletust, sada luuletajat"
Ӱ Ülikooli Kirjastuse sarjas Bibliotheca Asiatica ilmus luuleraamat: "Sada luuletust, sada luuletajat", mille on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik.
Ӱ Ülikooli Kirjastuse sarjas Bibliotheca Asiatica ilmus Fujiwara no Teika koostatud luuleraamat: "Sada luuletust, sada luuletajat", mille on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik.
“Sada luuletust, sada luuletajat” (Hyakunin isshu) on väike luuleantoloogia, mille tuntud luuletaja ja luuleteoreetik Fujiwara Teika (1162-1241) koostas 13. sajandi alguses. Kogu annab hea ülevaate jaapani luule arengust 7.-13. sajandini ja sisaldab Ono no Komachi, Ariwara no Narihira, Murasaki Shikibu ja paljude teiste kuulsate kirjanike lühiluulet. Teika väikesesse antoloogiasse jõudsid ka mõned vähem tuntud tekstid, kuid needki on omal moel väärtuslikud, andes aimu keskaegsete kirjandusinimeste maitse-eelistustest.
"Asjatundlikult tõlgitud, haarava sissejuhatuse, hõlmavate kommentaaride, lugejasõbraliku küljenduse ja algupäraste illustratsioonidega antoloogia maailmaluule ühest hingestatumast epohhist – see raamat on inspireeriv aare. Nauding on sukelduda iidse luulepärandi peenesse ja sügavasse kõlakotta," märkis raamatu kohta kunstnik Peeter Laurits. "Nalja pärast võib mõtelda, et mis siis, kui meil oleks juba rauaajal mingil põhjusel ülik- ja haritlaskond tekkinud, kes arendanuks regilaulu pärandist aastasadade vältel erinevaid rafi neeritud luulekoolkondi. Millised võinuks siis olla kroonik Hendriku või Russowi aegsed luuleantoloogiad?" küsis ta.
Helilooja Märt-Matis Lille hinnangul on „Sada luuletust, sada luuletajat” tõeline pärl nii jaapani kultuuri austajatele kui ka luulehuvilistele, andes suurepärase ülevaate jaapani klassikalisest esteetikast ja vana õukonnakultuuri maailma tunnetusest, mille silmatorkavamaid jooni on eripärane igatsuslikkus ja rafi neeritud tundlikkus. "Alari Alliku tõlge on nauditavalt selge ning vaatamata tekstide aukartustäratavale vanusele mõjuvad eestikeelsed waka’d värskete ja vahetutena," lisas Lill.
Jaapanis on selle luulevaliku muutnud väga populaarseks kaardimäng, mida harrastatakse veel praegugi uusaastapidustuste raames. Tänu sellele mängule leidub ka tänapäeval jaapanlasi, kellel on kõik kogus “Sada luuletust, sada luuletajat” esinevat teksti peas. Luule etlemisel kasutatakse kauneid kaarte, millel on kujutatud uhkeis rõivas õukondlasi, munki ja õuedaame.
Käesolevas kogus avaldatud pildid ja kalligraafia on pärit Edo ajastu (1603-1867) naisterahvaste harimiseks mõeldud õpikust “Teika valitud kirevad lehed” ("Teika-sen kinyōshō", 1813).
