ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamise pidulikul aktusel väitis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor Tiit Land, et tore on küll olla haritud, kuid me peame oskama haridusega ka midagi kasulikku teha.

Tiit Landi kõne 20. veebruaril ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli aulas:

Lugupeetud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõud, üliõpilased, meie liikmed ja külalised, head sõbrad! Vabariigi aastapäev on põhjus, et tunda uhkust mineviku üle, aga see on ka väljakutse mõelda tulevikule. Seejuures peame olema enesekriitilised, tunnistama probleeme, neile ausalt otsa vaatama. Muresid meil jätkub – aga kellel neid ei ole?

Eelmise aasta teises pooles märkasime taas, et me ei ole üksteise suhtes sallivad. Pean silmas kooseluseaduse arutelusid. Teiseks näiteks võin tuua ülikoolide jaoks viimasel aastal teravalt tõstatunud riigi bürokraatia teema – pean silmas nn ühesendiseid hankeid. Millest sellised asjad tulenevad? Eks ikka inimesest, tema mõttemaailmast, hoiakutest, haridusest ja haritusest.

Eelmisel nädalal külastasid Eestit USA haridusmõttekoja NCEE (National Center on Education and the Economy) esindajad eesotsas organisatsiooni presidendi Marc Tuckeriga. Ka minul oli rõõm nendega kohtuda ja pakkuda neile maitsev lõuna meie üliõpilaskohvikus.

Marc ei olnud varem Eestis käinud, küll oli ta kuulnud meist PISA testi kaudu, mille tulemuste poolest kuulub Eesti teatavasti maailma kümne parima riigi hulka. Marc tahtis oma silmaga näha, kuidas me selle tulemuse oleme saavutanud.

Ta tundus olevat hämmingus, et meie haridustase on kõrge, kuid samal ajal on riigil madala lisandväärtusega tootmine, mis tähendab, et meie majanduskasv sõltub produktiivsuse tõusust. Miks ei ole meie haritud inimesed sama või enam produktiivsed kui teistes arenenud riikides?

Jõudsime tõdemuseni, et PISA testi tulemused näitavad pigem, et meie õppesüsteem toimib tõhusalt. See ei tähenda aga, et haridussüsteemist väljuvate inimeste oskused vastaksid oskustele, mis oleksid riigi majanduskasvu mootoriks.

Peame kriitiliselt mõtlema ja arutlema, kuidas edasi. Tore on olla haritud, kuid me peame oskama oma haridusega ka midagi kasulikku teha. Me peame koolitama õpetajaid, kes vastavad pikemas ahelas tööturu vajadustele.

Mida meie ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool teha saab? Mul on hea meel, et möödunud aastal jõudis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli liikmeskond kokkuleppepele oma arengu kavandamises järgnevaks viieks aastaks. Uues arengukavas oleme seadnud visiooni olla targa eluviisi eestvedaja ja kujundaja Eestis. Tark eluviis tähendab elukestvat õppimist ja teadmistepõhist elukorraldust, tõenduspõhist ja kaalutletud otsustamist, ühiskonna ja riigi avatud ning kooskõlalist arendust.

Üheks fookusvaldkonnaks on mõistagi haridusuuendus. Soovime kohandada õppimise ja õpetamise 21. sajandi oludega, mida raamivad muutuv tööturg ning kiiresti arenev infokeskkond. Ning veel soovin, et Marcil oleks põhjust meile viie aasta pärast taas külla tulla.