Tiit Land allkirjastas Haridus- ja Teadusministeeriumiga haldus- ja tulemuslepingud
Haridus- ja teadusminister ning Eesti avalik-õiguslike ülikoolide
rektorid allkirjastasid esmaspäeval, 28. jaanuaril kõrgkoolide vahelised
tulemus- ja halduslepingud.Haridus- ja teadusministeeriumi teatel kasvab
lepingute alusel arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine ülikoolides
võrreldes möödunud aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis
on kolmandiku võrra suurem senisel riiklikul koolitustellimusel põhinenud
vastuvõtu eelarvest.Akadeemiline prorektori Priit Reiska sõnul toob
kõrgharidusreform ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis kaasa mitmeid muudatusi, mille mõju
on üldiselt positiivne.Olulisim muudatus puudutab rahastuspõhimõtteid:
alates sellest aastast pole enam üliõpilastega seotud pearaha ehk
riiklikku koolitustellimust, vaid ülikool hakkab saama tulemuslepingus
kindlaks määratud tegevustoetust.Rahastuse muudatus on etapiviisiline:
esimese etapina rahastatakse 2013. aastal ülikoole 2012. aasta riikliku
koolitustellimuse mahus, millele lisandub riigieelarvevälise õppe
kompensatsioon. 2014. ja 2015. aastal rahastatakse ülikoole 90 % ulatuses
eelneva aasta tegevustoetuse mahust, millele lisandub 10 %
tulemusnäitajatel põhinev rahastus. Alates 2016. aastast hakatakse
ülikoole rahastama ainult tulemusnäitajate põhjal.Uuele rahastusmudelile
üleminek võimaldab meie ülikoolil tõsta rahastuse mahtu üliõpilase
kohta. Kui seni oli rahastus üheselt seotud üliõpilastega kas riigi
poolt või õppeteenustasu kaudu, siis tulevikus ühene seos puudub. Lisaks
üliõpilaste arvule arvestatakse veel teisi tulemusindikaatoreid, mille
põhjal rahastus toimub. Väga oluliseks näitajaks on lõpetajate
osakaal.Ãœlikoolide vahel jagati vastutusvaldkonnadTeine olulisem muudatus
kõrghariduse rahastamise süsteemis hõlmab loobumist senituntud riikliku
koolitustellimuse mõistest ja selle aluseks olnud keerukast koefitsientide
ning baasmaksumuste mehhanismist. Minister Jaak Aaviksoo märkis, et
paraku see süsteem ei töötanud ja oli ülearu bürokraatlik.Alates
käesolevast aastast eraldatakse ülikoolidele õppe läbiviimiseks
riigieelarvest tegevustoetust, sealjuures saab ülikool ise otsustada, kui
palju õppekohti erinevates õppevaldkondades luuakse.Eile sõlmitud
lepinguga jagati vastutusvaldkonnad ülikoolide vahel nii, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ãœlikooli suuremad vastutusvaldkonnad on kasvatusteadused, sotsiaalteenused
ja isikuteenindus ning keeled, kultuurid ja humanitaaria, lisaks on
TLÜ vastutav ka filmi- ja videokunsti, Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo,
koreograafia ning suulise tõlke eest.Koostöös Tartu Ülikooliga tuleb
ülikoolil vastutuse jagamises kokku leppida ajakirjanduse ja infolevi ja
sotsiaalteaduste õppekavagruppides ning koostöös Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemiaga tuleb vastutuse jagunemine kokku
leppida loovainete õpetajakoolituses.Vastutusvaldkondade mitteomamine ei
ole seotud õppe läbiviimise õigusega, see tähendab, et ka valdkondades,
mis ei ole seotud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vastutusvaldkondadega, võib samuti
tulevikus õpet läbi viia. Õppe läbiviimise õiguse annab Kõrghariduse
Kvaliteedi Agentuuri poolit läbi viidud positiivse üleminekuhindamise
tulemus, rääkis Priit Reiska.Suvine vastuvõtt ja tasuta õpeEile
toimunud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senati istungil kinnitati vastuvõtutingimused
ja erialad, kuhu sügisel vastuvõtt toimub. Vastuvõtu piirarvud erialati
kinnitab senat hiljemalt aprillis.Tulemuslepingute järgi saavad kõik
järgmisest sügisest täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppivad
üliõpilased õppida tasuta, kui on ületanud vastuvõtulävendi.Samuti
muutub uuest õppeaastast osakoormuse nõue: kui seni olid ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ülikoolis osakoormusel õppivad üliõpilased need, kes täitsid õppekava
vahemikus 25-75%, siis uuest aastast sisseastujatele on see vahemik 50-75%.
Kui praegu on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis suureks probleemiks üliõpilaste
väljalangevus ja õppekoormuse madal täitmisprotsent, siis uus süsteem
kindlasti motiveerib üliõpilast paremini õppekava täies mahus täitma -
see tagab neile tasuta õppe.Rahastamisreformi ehk tulemuslepingutele üle
minemise eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi tõus, ebamõistliku
dubleerimise vähendamine ning ülikoolidevahelise koostöö soodustamine.
Reformiga kasvab ülikoolide riigipoolne rahastamine, mis on tasuta
kõrghariduse rakendamise eeldus.
rektorid allkirjastasid esmaspäeval, 28. jaanuaril kõrgkoolide vahelised
tulemus- ja halduslepingud.Haridus- ja teadusministeeriumi teatel kasvab
lepingute alusel arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine ülikoolides
võrreldes möödunud aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis
on kolmandiku võrra suurem senisel riiklikul koolitustellimusel põhinenud
vastuvõtu eelarvest.Akadeemiline prorektori Priit Reiska sõnul toob
kõrgharidusreform ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis kaasa mitmeid muudatusi, mille mõju
on üldiselt positiivne.Olulisim muudatus puudutab rahastuspõhimõtteid:
alates sellest aastast pole enam üliõpilastega seotud pearaha ehk
riiklikku koolitustellimust, vaid ülikool hakkab saama tulemuslepingus
kindlaks määratud tegevustoetust.Rahastuse muudatus on etapiviisiline:
esimese etapina rahastatakse 2013. aastal ülikoole 2012. aasta riikliku
koolitustellimuse mahus, millele lisandub riigieelarvevälise õppe
kompensatsioon. 2014. ja 2015. aastal rahastatakse ülikoole 90 % ulatuses
eelneva aasta tegevustoetuse mahust, millele lisandub 10 %
tulemusnäitajatel põhinev rahastus. Alates 2016. aastast hakatakse
ülikoole rahastama ainult tulemusnäitajate põhjal.Uuele rahastusmudelile
üleminek võimaldab meie ülikoolil tõsta rahastuse mahtu üliõpilase
kohta. Kui seni oli rahastus üheselt seotud üliõpilastega kas riigi
poolt või õppeteenustasu kaudu, siis tulevikus ühene seos puudub. Lisaks
üliõpilaste arvule arvestatakse veel teisi tulemusindikaatoreid, mille
põhjal rahastus toimub. Väga oluliseks näitajaks on lõpetajate
osakaal.Ãœlikoolide vahel jagati vastutusvaldkonnadTeine olulisem muudatus
kõrghariduse rahastamise süsteemis hõlmab loobumist senituntud riikliku
koolitustellimuse mõistest ja selle aluseks olnud keerukast koefitsientide
ning baasmaksumuste mehhanismist. Minister Jaak Aaviksoo märkis, et
paraku see süsteem ei töötanud ja oli ülearu bürokraatlik.Alates
käesolevast aastast eraldatakse ülikoolidele õppe läbiviimiseks
riigieelarvest tegevustoetust, sealjuures saab ülikool ise otsustada, kui
palju õppekohti erinevates õppevaldkondades luuakse.Eile sõlmitud
lepinguga jagati vastutusvaldkonnad ülikoolide vahel nii, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ãœlikooli suuremad vastutusvaldkonnad on kasvatusteadused, sotsiaalteenused
ja isikuteenindus ning keeled, kultuurid ja humanitaaria, lisaks on
TLÜ vastutav ka filmi- ja videokunsti, Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo,
koreograafia ning suulise tõlke eest.Koostöös Tartu Ülikooliga tuleb
ülikoolil vastutuse jagamises kokku leppida ajakirjanduse ja infolevi ja
sotsiaalteaduste õppekavagruppides ning koostöös Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemiaga tuleb vastutuse jagunemine kokku
leppida loovainete õpetajakoolituses.Vastutusvaldkondade mitteomamine ei
ole seotud õppe läbiviimise õigusega, see tähendab, et ka valdkondades,
mis ei ole seotud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vastutusvaldkondadega, võib samuti
tulevikus õpet läbi viia. Õppe läbiviimise õiguse annab Kõrghariduse
Kvaliteedi Agentuuri poolit läbi viidud positiivse üleminekuhindamise
tulemus, rääkis Priit Reiska.Suvine vastuvõtt ja tasuta õpeEile
toimunud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senati istungil kinnitati vastuvõtutingimused
ja erialad, kuhu sügisel vastuvõtt toimub. Vastuvõtu piirarvud erialati
kinnitab senat hiljemalt aprillis.Tulemuslepingute järgi saavad kõik
järgmisest sügisest täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppivad
üliõpilased õppida tasuta, kui on ületanud vastuvõtulävendi.Samuti
muutub uuest õppeaastast osakoormuse nõue: kui seni olid ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ülikoolis osakoormusel õppivad üliõpilased need, kes täitsid õppekava
vahemikus 25-75%, siis uuest aastast sisseastujatele on see vahemik 50-75%.
Kui praegu on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis suureks probleemiks üliõpilaste
väljalangevus ja õppekoormuse madal täitmisprotsent, siis uus süsteem
kindlasti motiveerib üliõpilast paremini õppekava täies mahus täitma -
see tagab neile tasuta õppe.Rahastamisreformi ehk tulemuslepingutele üle
minemise eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi tõus, ebamõistliku
dubleerimise vähendamine ning ülikoolidevahelise koostöö soodustamine.
Reformiga kasvab ülikoolide riigipoolne rahastamine, mis on tasuta
kõrghariduse rakendamise eeldus.