ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Tänaseks on üle maailma läbi viidud kuulmistundlikkuse uuringuid, mis näitavad trendi selle langusele kõrgematel helisagedustel juba noores eas. Eelkõige seostatakse kuulmistundlikkuse langust noorte muusika kuulamisharjumustega, selgitab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli lektor Avo-Rein Tereping.

„Nagu selgub uuringutest, ei teadvusta noored liiga valju muusika tõttu tekkivaid ohte, milleks on kuulmisteravuse langus või juba noores eas ilmnev tinnitus,“ sõnas Tereping. Ta lisas, et viimastel aastakümnetel on oluliselt suurenenud juba noores eas tekkinud püsiva kuulmisteravuse langusega noorte hulk. Peamiste põhjustena võib välja tuua kõrvaklappide liiga kõrge helitase või vali muusika diskoteekides ja kontsertidel.

„Eestis ei ole noorte kuulmisteravuse võimalikule langusele seoses muusika kuulamisharjumustega tähelepanu pööratud,“ sõnas Tereping ja tõdes, et samuti puudub teave, kuivõrd levinud on Eesti noorte hulgas taoline kõrva neurosensoorne kahjustus akustilise ülekoormuse tõttu. „Seetõttu käivitasime projekti, mille käigus korraldatakse ÌìÃÀÓ°ÊÓ gümnaasiumides teavitusüritused õpilastele muusika kuulamisharjumuste seostest kuulmiskahjustustega.“ Tänaseks on teavitusüritused läbi viidud Viimsi keskkoolis ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikagümnaasiumis, järgmisena on kavandatud külastada ÌìÃÀÓ°ÊÓ Reaalkooli ja G. Otsa nimelist muusikakooli.

Ürituse käigus viiakse läbi ca 1 õppetunni pikkune vestlusring, milles kirjeldatakse võimalike kuulmiskahjustuste põhjusi. Samuti korraldatakse õpilaste kuulmisteravuse mõõtmiseks audiomeetrilised mõõtmised. „Nende tulemusena saab õpilane tagasisidena mõlema kõrva audiogrammi,“ lisas Tereping ja sõnas, et plaanis on korraldada sarnaseid üritusi ka teistes gümnaasiumides. „Pikaajaline eesmärk on saada audiomeetriliste mõõtmiste tulemusena statistiliselt usaldusväärsed andmed kõrvaklappidega muusika kuulamise mõjust kuulmisteravuse langusele Eesti noorte seas.“

Lisainfo: