ÌìÃÀÓ°ÊÓ

8. septembril 2014 läksid Norra Telemarki ülikooli Archimedese EMP/Norra stipendiumiprogrammi raames traditsioonilist puitkäsitööd ning tekstiili- ja metallitööd Ãµppima  neli Haapsalu Kolledži tudengit. Käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala 3. kursuse üliõpilased Veiko Aedma, Janika Illend, Kadri Tammistu ja Kersti Viiol räägivad kaks kuud peale Norrast naasmist nüüd juba pisut laagerdunud muljeid.

Te olite Norras Raulandi mägikülas kolm kuud. Kõigepealt, mis meeldis kõige enam ja mis kõige vähem?
Enim meeldisid väga sõbralikud inimesed ning kooli hästivarustatud töökojad. Kõige vähem meeldis eraldatus, üksik koht, elukallidus. Kui tahtsime kuhugi minna, siis ühistranspordi piletid olid kallid, nädalavahetustel bussid ei sõitnud, nii et olime seal pisut kinni.

Kuidas saite hakkama stipendiumirahadega?
Hästi, oli küll võimalik hakkama saada.

Mis keeles toimus õpe?
Inglise keeles. Õppisime tegelikult norrakeelsel õppekaval, kuid välistudengite jaoks olid töökoja tunnid inglise keelsed. Teoreetilisi loenguid ei olnudki — olime ainult töökodades, kus saime teoreetilised teadmised läbi praktika.

Kuidas erineb õppimine Norras ja Eestis?
Seal on iseseisvat tööd rohkem ja võimalusi midagi teha rohkem. Projektid on laiahaardelisemad ning ülesandes ei ole kindlalt paika pandud, et pead tegema tooli, vaid tuleb teha vanast midagi uut või avastama uue tehnoloogia. Projekt ei pea olema ka mingi suur praktiline töö vaid võib olla ka uurimistöö. Näiteks treisime toorest puidust kausse ning katsetasime kui õhukese seinaga ta peab olema, et ei kuivaks katki. Erinev oli ka see, et kirjalikku tööd oli seal rohkem — iga protsessi osa ja tööpäeva tegemised pidi lahti kirjutama, nii et sealsed tudengid on harjunud meeletult mahukaid kirjatöid tegema. Samas selgus projektide presenteerimisel, et meie esitlusoskus on kaastudengitest parem, kuna oleme Eestis harjunud oma projekte kaitsma — nemad annavad õppejõule üle lihtsalt oma paberipataka.

Mida võtaksite Norrast kaasa siia?
Kaardisüsteem, millega pääses ööpäevaringselt töökodadesse. Sealsed tudengid pääsesid vastavalt erialale kas metalli-, tekstiili- või puidutöökodadesse, mitte igale poole. Meie saime erikohtlemise osaliseks, nii et meil oli pääs nii metalli- kui puidutöökotta.

Kas siin Haapsalus on midagi, millest seal puudust tundsite?
Gina (Gina Metssalu — Haapsalu Kolledži Käsitöötehnoloogiate ja disaini õppetöö koordinaator) ja Raivo (Raivo Hein — Haapsalu Kolledži puidutöö lektor). Ka seal oli oma Raivo, kuid pisut "udum" (naer). Väga nunnu, kuid unustas palju ja rääkis palju, nii et ise ka enam ei mäletanud, miks tulin abi küsima.

Milliseid nõuandeid annaksite edaspidi vahetusprogrammis osalejatele
Võimalusel minna oma autoga, see annab liikumisvõimaluse, võimaluse ringi reisida ja maad vaadata.
Lisaks on seal majutus kallis ning kooli ühikat ei soovitaks. Meie siin oleme harjunud, et kooliühikas on kõige odavam variant —  Norras see nii pole. Seal on võimalik ümberkaudsete elanike juures odavamalt majutuda, kus ei ole küll eurotingimused, kuid ka ei midagi hullu. Seal ongi nii, et kooliaasta alguses on ühikas täis, kuid 2. semestri alguseks juba pooltühi, sest tudengid on leidnud soodsamad elutingimused mujal.

Kas teie reis on muutnud teie elu- ja tulevikuplaane?
Oskusi on kindlasti juurde tulnud, mida saab edaspidi Eestis rakendada. Kui oleks stipendiumivõimalus, siis läheks kindlasti sinna tagasi magistrisse edasi õppima.

Kas soovitate ka teistele osalemist õpirände programmides?
Kindlasti!

Fotod pärinevad tudengite reisiblogist: 

Küsitles Ruth Randoja