Teaduseetika on iga teadlase ja iga juhtimistasandi küsimus
22. septembril toimus Ӱ Tehnikakõrgkoolis Eesti Teadusagentuuri teaduseetika seminar “Kuidas toetada teadlasi eetilise teadustöö tegemisel?”. Seminaril tutvustas Ӱ Ülikooli teaduseetika raamistikku humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, Eetikakomitee liige ja teaduseetika nõustaja Raili Nugin. Teadusprorektor Katrin Niglas osales paneelarutelul teaduseetika pilootuuringu “Eesti teaduseetika küsitluse metoodika väljatöötamine ja piloteerimine” tulemuste ning teadusasutuste ees seisvate eetikaga seotud väljakutsete üle.
Seminari sisse juhatades rõhutas haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal iga teadlase, iga teadusgrupi juhi, instituudi või teaduskonna juhi ja teadusasutuste juhtkondade vastutust teaduseetika küsimuste, sh teaduseetika teadlikkuse kasvatamise üle.
Ӱ Ülikooli hea teadustava tugisüsteemi tutvustades rõhutas Raili Nugin, et Ӱ Ülikooli visioon on tagada teaduseetika süsteemi selgus ja läbipaistvus ning et läbiv tööpõhimõte suuremate küsimuste lahendamisel on vähemalt kahe silmapaari olemasolu. Eetikakomitee tööd tutvustades ütles Nugin, et suurem osa Eetikakomitee tööajast kulub teadusuuringute eetilise poole kooskõlastamisele. 2022. aastal vaadati läbi 41 taotlust ja 2023. aastal on juba 25 taotlust läbi vaadatud.
Põhilised murekohad on tema sõnul laiem teadlikkuse tagamine ülikoolis, aga ka hallid alad Eetikakomitee pädevuses. “Hetkel ei ole Eetikakomiteel pädevust anda siduvaid suuniseid uuringu disaini ja uuringu valimi represantiivsuse osas.” Samuti on Nugini sõnul madal plagiaaditeadlikkus - nt ei osata näha teise inimese uurimuse struktuuri või töömeetodite jäljendamises võimalikku plagiaadiohtu. Jätkuvat tähelepanu vajab tema sõnul ka andmete turvalise säilitamise temaatika. Tihti kannatavad hea tava rikkumisjuhtumitega seoses inimestevahelised suhted. “Eetikakomiteel on küll pädevus anda hinnaguid Hea Teadustava rikkumiste osas, kuid puudub võimekus lepitada konfliktide osapooli.” '
Ka teaduseetika pilootuuring tõi ühe olulise probleemina välja tüliküsimused ja nende lahendamise teadusasutuses. Traditsiooniliselt hea teadustava rikkumiseks peetavate plagieerimise, fabritseerimise ja tulemuste moonutamise kõrval juhib uuring tähelepanu sellistele teaduseetikat puudutavatele muredele nagu teadusraha mitte-sihtotstarbeline kasutamine, autorsuse kinkimine, teadustulemuste viilutamine ja teiste teadlase töö takistamine. Katrin Niglas juhtis tähelepanu asjaolule, et uuringus osalenud teadlased on ilmselt keskmisest tundlikumad eetiliste küsimuste osas ning rõhutas arutelus empaatia kasvatamise olulisust kui eetiliselt teadliku organisatsiooni tunnust.
Järgmisi samme kommenteerides selgitas Katrin Niglas: “ Ӱ Ülikoolis on tööle asunud uus võrdse kohtlemise volinik Monica Klaas-Kütt kelle ülesandeks on tüliküsimustes esmase nõu andmine ning kellele plaanime anda lihtsamate juhtumite puhul ka lepitaja rolli.” Plaan on uuendada ka ülikoolis kehtivat hea akadeemilise tava tugisüsteemi kujundamise raamistikku.
Katrin Niglase sõnul jäid uuringus tahaplaanile võimalikud hea teadustava rikkumised, mis puudutavad uuringus osalejate ning nende huvide kaitsmist. “Kui eetikakomiteest minnakse mööda või selle soovitusi eiratakse võib juhtuda, et osalejate huvisid ei ole arvestatud või neid suisa kahjustatakse. See probleem on eriti aktuaalne üliõpilastööde puhul - peaksime selgemalt kokku leppima, millise riskiga uuringuid lubame alles teadustöö läbiviimist õppivatel tudengitel teha. Siin vajame suuremat teadlikkust nii uurijate kui ka juhendajatena.”
Ӱ Ülikooli Eetikakomiteed juhib Karmen Toros ja sinna kuuluvad Katrin Aava (BFM), Raili Nugin (TÜHI), Luule Sakkeus (ÜTI), Piret Soodla (HTI), Maria Zeltser (DTI), Kristiina Uriko (LTI). Ӱ Ülikooli teaduseetika nõustajate võrgustikku kuuluvad Raili Nugini kõrval veel Joe Noormets (LTI), Madis Järvekülg (BFM), Pille Petersoo (ÜTI) ja Meril Ümarik (HTI).
Eetika ja head tavad Ӱ Ülikoolis