ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Esmaspäeval tutvustati sõltumatu integratsiooniuuringu tulemusi. Selgus, et Eesti ühiskonna erinevate rahvus- ja eri kodakondsusega rühmade lõimumine on paranenud.

"Poliitiliste sündmuste ümber tehakse palju kära ja jääb mulje, et asjad halvasti, aga tegelikult ei ole," ütles uuringusse kaasatud ekspert, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli võrdleva poliitika professor ja uuringujuht Raivo Vetik pressibriifingul, vahendas BNS. Tema sõnul selgus monitooringust, et neli viiendikku nii eestlastest kui ka Eestis elavatest muukeelsetest on omaks võtnud Eesti riigiidentiteedi.

Lisaks selgus, et muukeelsete inimeste eesti keele oskus paraneb. Isegi paremini, kui riiklikus lõimumisstrateegias seatud indikaatorid ette näevad, märkis Balti uuringute instituudi analüütik Kristjan Kaldur. Samuti on positiivne, et suur osa Eesti elanikest pooldab lastele eestikeelset õpet juba väga varajases faasis. Uuring näitas, et viimase viia aasta jooksul Eestisse elama asunud uussisserändajad kohanevad siinse eluga.

Probleemidest tõid uuringu läbiviijad esile Eesti tööturul jätkuval valitseva ebavõrdsuse, mis kajastub muukeelsete madalamas tööhõives ja sissetulekutes. Lisaks elavad eri keelekogukonnad tööväliselt suuresti omaenda keeleruumis. See tähendab, et muukeelsete kontaktid eestlastega on vabal ajal vähesed. Pisut on kahanenud ka Eesti kodakondsuse omandamise soov. 55 protsenti mittekodanikest soovib saada eesti kodanikeks.

Samuti selgus, et usaldus Eesti riigiinstitusioonide vastu on teisest rahvusest inimestel jätkuvalt madalam, kusjuures suurim lõhe on usalduses kaitseväe, presidendi ja politsei suhtes. "Kokkuvõttes on soovitus, et lõimumise teemasid ei ole mõtet üle dramatiseerida. Erinevused on olemas, nendega tuleb õppida elama, need loomulikud, aga samas tuleb nendega ka tegeleda," märkis Vetik.

Integratsiooni monitooring on kultuuriministeeriumi tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring. Aruanne kajastab Eesti elanike rahvussuhteid ja identiteeti, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitilist eelistust, osaluse ja meediatarbimise valdkondi, aga ka uussisserändajate kohanemist.

Monitooringu viisid läbi Balti uuringute instituut ja poliitikauuringute keskus Praxis.

Tänavune uuring on järjekorras seitsmes. Viimati tehti sarnane uuring 2015. aastal.