ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Detsembri algul ilmunud raamatu „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“ tarvis mõõtis antropoloog Karin Mark 25 aasta jooksul üle ligi 13 000 inimese välised tunnused. Teadlase elutöö oleks ta varajase lahkumise tõttu jäänud peaaegu lõpetamata. TLÃœ Ajaloo Instituudi vanemteadur Leiu Heapost avab raamatu telgitagused ja kirjeldab, kuidas kõik need inimesed üle mõõdeti.

Küsitles: Airi Ilisson-Cruz

Trükivärske mahukas teos kirjeldab põhjalikult soome-ugri rahvaste välimuse sarnasusi ja erinevusi. Kuidas niisugune omapärane raamat sündis?

Raamatu taga on Eesti antropoloog Karin Mark, kellest omal ajal sai Tartu Ãœlikoolis zooloogiat õppides Eesti esimese antropoloogi Juhan Auli õpilane ja assistent. Kui Aul uuris põhjalikult peamiselt Eesti rahva somatoloogilisi tunnuseid, siis Mark pühendus esialgu eestlaste ja hiljem soomeugrilaste etnilise ajaloo uurimisele. Seades eesmärgiks kõigi soome-ugri keelkonda kuuluvate rahvate uurimise, korraldas ta 25 aasta jooksul lähemaid ja kaugemaid uurimisrekti. 1955. aastast kuni 1976. aastani mõõtis ta üle lisaks soome-ugri rahvastele ka nende naabruses asuvaid indoeuroopa rahvad (soomerootslased ja venelased) ning turgid (tatarlased, tshuvaÅ¡Å¡id ja baÅ¡kiirid). Osaledes kolleegi ja Juhan Auli õpilasena osadel Karin Margi ekspeditsioonidel, oli mul võimalus ka isiklikult tema tööst osa saada.

Kuidas sooritati mõõtmised?

Raamatu teebki eripäraseks asjaolu, et kõik mõõtmised ja kirjeldamised ekspeditsioonidel tegi Karin Mark isiklikult, vältides seega mõõtmistehnilisi erinevusi, mis mitme mõõtja ja kirjeldaja puhul paratamatult tekivad. Seetõttu on aastate jooksul kogutud andmed omavahel täpselt võrreldavad – kokku on raamatus võrreldud inimese 40 antrolopoloogilist ehk välimuslikku tunnust.

Tol ajal ei olnud erilisi sõiduvahendeid ega tingimusi. Kaasa saime Eesti NSV Teaduste Akadeemia ametliku kaaskirja pitsatite ja allkirjadega. Selle paberiga, ilma milleta polnud töö üldse mõeldav, läksime rajoonipartei komitee ülemuste juurde. Kui dokumendid olid korras, siis kõik laabus. Meil oli vaja teada, kes olid juhtivad tegelased – nimed õppisime kindlasti juba enne reisi pähe.

Osalesite Juhan Auli õpilase ja Karin Margi õpilasena ka ise mõõtmistel. Kuidas need välja nägid?

Meile anti partei poolt töö organiseerijaks inimene, mõnikord kohaliku ülikooli üliõpilane, hilisem keeleteadlane, folklorist või etnograaf, kes kogus mõõdetavad ühte kolhoosikeskusesse või klubiruumi kokku. Nt hantide juures oli mul esimene kogemus kaasas olla. Meile öeldi, et handid pole kõige puhtamad ega niiväga haritud. Kui kohale läksime, siis istus kümmekond hanti kenasti hiirvaikselt reas. Hakkasime ühiseid sõnu leidma, nagu „jõgi“, „kuu“ või „vesi“, ning nad said nii rõõmsaks, et neil on ka sarnase sõnatüviga sõnad! Nad olid nii õnnelikud, et neil on kauged ja suured vennad ja õed. Selgus, et nad olid väga toredad inimesed. Töö labus sujuvalt.

Kahjuks lahkus Karin Mark 1999. aasta detsembris ja tema kogutud andmed jäid kokku võtmata. Aastaid seisid materjalid niisama.

Kogutud andmete vastu tundsid huvi mitmed välismaa eriteadlased. Nii hakkasin käsikirjaliste materjalidega edasi töötama, et raamatuks vormistada. Töö kokkuseadmisel tekkisid mitmed minust mitteolenevad „tõrkeid“. Need takistasid töö valmimist oma neli-viis aastat. Loobusingi töö teostamisest. Siis terendas pilve tagant päikesekiir. Meil õnnestus taotleda uurimistoetust ning tema unikaalne töö läbi töötada, analüüsida ja lõplikult raamatuks vormistada.

Raamatus on erinevad joonised, mille kaudu ka iga inimene saab ise võrrelda oma sarnasusi ja erinevusi eri rahvastega. Palun tooge mõni näide, mis uurimistulemustest selgus.

Igal rahval on tunnuste keskmised ja nende variatsioonid, ning kui neid on täpsete meetoditega omavahel võrreldud, siis saab neid hiljem analüüsida. Silmade kujus (laiuses) näiteks on Euraasia piires erinevusi; epikantus, väike nahakurd silma sisenurgas, on iseloomulik idapoolsetele, mongoliidsetele rahvastele, eestlastel jt läänemeresoomlastel esineb seda harva (läänemeresoomlastel 2%, hantidel 19%).

Eestlased ja soomlased on kõige heledama juuste ja silmade värvusega rahvad! Juuste värvus on eestlastel kõige heledam. Kõige tumedamad on baÅ¡kiirid ehk turgi rahvad, indoeuroopa rahvastest on uuritud venelasi ja soomerootslasi. Viimased on silmade värvilt kaunis lähedased eestlastele. Need kirjeldavad tunnused on raamatus ka piltlikult ehk joonistena välja toodud, nii et igaüks saab võrrelda, milline on tema üks või teine välistunnus ja seda võrreldes teiste eestlaste kui ka teiste rahvastega - et oma koht perekonnas, suguvõsas, rahva hulgas „paika panna“. On ju need tunnused päritavad ja nende põhjal on võimalik oma päritolu kindlaks teha. 

Raamatust lähemalt:

Karin Margi käsikirjal põhinev ning Leiu Heaposti poolt toimetatud ja täiendatud raamat „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia“ käsitleb inimese 40 antropoloogilist tunnust (pikkuskasv, pea ja näo detailsed mõõtmis- ja kirjeldamisandmed; silmade ja juuste värvus, nina kuju jne). Töö hõlmab materjali umbes 150 rahvarühma, kokku ligikaudu 13000 inimese kohta. Sellest on soome-ugri rahvad (eestlased, soomlased, saamid, karjalased, isurid, vepslased, komid, marid, mordvalased, udmurdid, ungarlased, handid, mansid jt.) 10500 inimest. Ülejäänud võrdlusmaterjal on indoeuroopa (soomerootslased, venelased) ja turgi (tatarlased, tšuvaššid, baškiirid) rahvastelt.

Põnev fakt:

Karin Margi uuritud rahvaste hulgas on europiidse suurrassi tunnused kõige selgemini väljendunud soomerootslastel, eriti Ahvenamaal. Nendele on iseloomulik tugev habemekasv, tugev näo horisontaalprofiil, nõrgalt etteulatuvad põsenukid, silmapilude horisontaalne asend, väga harva esinev epikantus, kõrge eenduv ninajuur ja ülamoka profiili väga väike proheelia protsent. Selle poolest on soomerootslastega võrdlemisi sarnased Volgamaade venelased ning soome-ugri rahvastest osa ersamordvalasi, samuti läänesoomlased ja lääne-eestlased.