Ӱ Ülikoolis promoveeriti rekordarv doktoreid
Tänavu promoveeriti Ӱ Ülikoolis doktoriks rekordarv noori teadlasi. Esimene doktoritöö kaitsti ülikoolis 1999. aastal ning viimastel aastatel on keskmine kaitsmiste arv jäänud 15 doktoritöö piirimaile. Tänavu tõusis kaitstavate doktoritööde arv oluliselt ning esmakordselt on see sama suur kui riigi poolt finatseeritud doktoriõppe kohtade arv ülikoolis.
Reedel, 18. oktoobril promoveeriti Ӱ Ülikoolis doktoriks 22 noort teadlast.
Tänavu promoveeriti Ӱ Ülikoolis doktoriks rekordarv noori teadlasi. Esimene doktoritöö kaitsti ülikoolis 1999. aastal ning viimastel aastatel on keskmine kaitsmiste arv jäänud 15 doktoritöö piirimaile. Tänavu tõusis kaitstavate doktoritööde arv oluliselt ning esmakordselt on see sama suur kui riigi poolt finatseeritud doktoriõppe kohtade arv ülikoolis.
“ Ӱ Ülikooli jaoks on see väga oluline märk sellest, et liigume vähehaaval, kuid kindla trendina teaduse mahu ja kvaliteedi suurendamise suunas, sest just noored doktorid on need, kes aitavad kindlustada teadlaste ja õppejõudude järelkasvu ning rikastavad ülikooli rahvusvahelise kogemuse pinnalt kerkivate innovatiivsete ideede ja lähenemistega,” ütles Ӱ Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas.
Kasvatusteaduste valdkonnas promoveeriti doktoriteks Kristi Vinter, Tiiu Ernits, Vaike Kiik-Salupere, Marit Mõistlik-Tamm, Monica Sakk, Kairit Tammets, Vladimir Tomberg, Inge Raudsepp, Maiki Udam ja Mart Laanpere.
Humanitaarteaduste valdkonnas promoveeriti doktoriteks Kadri Semm, Anton Küünal, Ave Mattheus, Einar Värä, Jelena Kallas ja Indrek Jets.
Loodusteaduste valdkonnas promoveeriti doktoriteks Tuuli Kauer, Katrin Laas ja Veroonika Shirokova.
Sotsiaalteaduste valdkonnas promoveeriti doktoriteks Kirill Maslov, Marion Pajumets ja Kristina Lindemann.
Aktust on võimalik jälgida ka otseülekandena internetiaadressilt .