Ӱ Ülikoolis esinevad avalike loengutega Peter Burke, Maurice Bloch ja Leonidas Donskis
Neljapäeval, 26. juulil kell 18.00–20.00 peab Ӱ Ülikoolis(Uus-Sadama 5, aud U-134) avaliku loengu rahvusvaheliselt tuntud ajaloolaneja Cambridge Ülikooli emeriitprofessor Peter Burke. Tema loeng pealkirjaga"Etendada minevikku" (“Performing the Past”) juhatab sissekogukondlikule ajaloomälule pühendatud avalike loengute triloogia. PeterBurke'i loengu juhatab sisse Ӱ Ülikooli rektor professor Rein Raud.Loengule järgnevat arutelu juhib Ӱ Ülikooli EestiHumanitaarinstituudi lektor Marek Tamm.
27. juulil kell 13.30–15.30 peab Ӱ Ülikoolis (Uus-Sadama 5, aud
U-134) sarja teise loengu teemal "Konkureerivad mälestused, organiseeritud
unustamine ja võitlused ajalootõlgenduste üle muutuvates ühiskondades"
(“Competing Memories, Organized Forgetting, and Interpretive Fights in
Changing Societies”) Ida-Euroopa üks tuntumaid mõtlejaid ja Kaunase
Vytautas Magnuse nimelise Ülikooli professor Leonidas Donskis. Tema
loengule järgneb arutelu, mida juhib Ӱ Ülikooli Eesti
Humanitaarinstituudi filosoofiaprofessor Tõnu Viik.
Samal päeval, 27. juulil kell 16.00–18.00 esineb Ӱ Ülikoolis
(Uus-Sadama 5, aud U-134) sarja kolmanda loenguga teemal "Kuidas poeb
kultuur ühiskondliku mälu ja autobiograafilise mälu vahele" (“How
Culture Squeezes in Between Social Memory and Authobiographical Memory”)
tänapäeva üks tuntumaid antropolooge ja Londoni Majanduskooli professor
Maurice Bloch. Ka tema loengule järgneb arutelu, seda juhib Ӱ
Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi antropoloogiadotsent Lorenzo Cañás
Bottos.
Loengud toimuvad inglise keeles ja neil osalemine on kõigile tasuta. Kõik
huvilised on väga oodatud!
Peter Burke'i, Maurice Bloch'i ja Leonidas Donskis'e avalikud loengud
juhatavad sisse Ӱ Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli
interdistsiplinaarse kursuse “How Collectivities Remember? Structures and
Spaces of Social and Cultural Memory” (“Kuidas kollektiivid mäletavad?
Ühiskondliku ja kultuurilise mälu koed ja paigad”). Kursusel
analüüsitakse ajaloo-, antropoloogia-, filosoofia-, kirjandus-,
poliitika- ja sotsioloogiateadustest lähtudes mälu rolli erinevates
kultuurides ja kollektiivides. Kursusel osaleb kokku poolsada magistranti
ja doktoranti Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt,
Ukrainast, Rumeeniast, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt.
Kursust korraldavad Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Keskaja
Keskus ning Bologna Ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkanimaade
Keskus. Toetavad Briti Nõukogu, Ӱ Linnavalitsus, Ameerika
Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Euroopa Parlament ja Ungari Instituut
Ӱs.
TAUSTAINFO ESINEJATE KOHTA
Peter Burke (sünd 1937) on kaasaja üks mainekamaid ja mõjukamaid
ajaloolasi. Eelkõige on ta tuntud “uue kultuuriajaloo” (new cultural
history) rajajana, kelle mõjul on tänaseks humanitaarteadustes leidnud
aset tõeline “kultuuriline pööre” ning mõistet kultuur on hakatud
käsitlema märksa laiemalt – hõlmates selle uurimisse ka rahvakultuuri,
argielu, mälu ja mentaliteedi, uskumuste ja tundmuste ajaloo jne. Peter
Burke on saanud hariduse Oxfordi Ülikoolis ja õpetanud suurema osa oma
elust Cambridge’i Ülikoolis. Tema teadlasekarjääri iseloomustab nii
erakordne viljakus kui ka ebatavaliselt lai huvidering. Peter Burke’i
peamiseks uurimisteemaks on olnud Itaalia renessansikultuur ning
varauusaegse Euroopa kultuurilugu ja rahvakultuur. Sellele lisaks on ta oma
töödes käsitlenud keele ja suhtlemise, kultuuride tõlkimise ja
kohtumise, visuaalkultuuri jpt teemasid, aga samuti ajalookirjutuse ajaloo
ja teooria küsimusi ning ajalooteaduse dialoogivõimalusi teiste
humanitaar- ja sotsiaalteadustega. Hetkel valmistab Peter Burke ette
uurimust Brasiilia kultuuriajaloost.
Tema tuntumad teosed on “Culture and Society in Renaissance Italy,
1420-1540” (1972, 1999), “Popular Culture in Early Modern Europe”
(1978, 1994), “Sociology and History” (1980, 2005), “The Fabrication
of Louis XIV” (1992), “The European Renaissance: Centres and
Peripheries” (1998), “A Social History of Knowledge: From Gutenberg to
Diderot” (2000), “Eyewitnessing: The Uses of Images as Historical
Evidence” (2001), “History and Historians in the Twentieth Century”
(toim.) (2002). Eesti keeles on Peter Burke’ilt ilmunud kogumik
“Kultuuride kohtumine: Esseid uuest kultuuriajaloost” (2006).
Maurice Bloch (sünd 1939) on üks tänapäeva tuntumaid antropolooge,
Londoni Majanduskooli professor ja Briti Teaduste Akadeemia liige. Ta
omandas antropoloogiahariduse Londoni Majanduskoolis ja seejärel Cambridge
Ülikoolis, kus ta kaitses ka doktorikraadi. Maurice Bloch on teinud
välitöid peamiselt Madagaskari riisikasvatajate ja alepõletajate hulgas,
ent ka mujal. Oma tausta tõttu esindab ta omapärast sulamit briti ja
prantsuse traditsioonidest, olles ühtlasi üks esimesi marksistliku
antropoloogia tutvustajaid Suurbritannias. Kui oma varasemates töödest
tegeles ta peamiselt poliitilise antropoloogia ja võimu ning ideoloogia,
rituaalide ja vägivalla omavaheliste suhete teemaga, siis hiljem on ta
tundnud huvi eelkõige kognitiivset psühholoogia ja antropoloogia dialoogi
arendamise vastu ning käsitlenud keele, mälu ja kultuuri omavahelisi
seoseid.
Maurice Bloch'i tuntumad teosed on “Marxist Analyses in Social
Anthropology” (1975), “Ritual, History, and Power” (1989), “Money
and the Morality of Exchange” (koos Jonathan Parryga) (1989), “Prey
into Hunter: The Politics of Religious Experience” (1992), “How We
Think They Think: Anthropological Approaches to Cognition, Memory,
Literacy” (1989), “Essays on Cultural Transmission” (2005),
“L'anthropologie Cognitive a l'Epreuve du Terrain” (2006). Eesti keeles
on Maurice Bloch'ilt ilmunud artikkel “Kuhu kadus antropoloogia? Ehk
vajadus inimloomuse järele” (Vikerkaar, 4-5/2006).
Leonidas Donskis (sünd 1962) on filosoof ja politoloog ning ühtlasi üks
nii Leedu kui ka terve Ida-Euroopa tuntumaid mõtlejaid. Ta on õppinud
Leedu Riiklikus Konservatooriumis ning kaitsnud oma esimese väitekirja
Vilniuse Ülikoolis ja teise Helsingi Ülikoolis. Lisaks professoritööle
Kaunase Vytautas Magnuse nimelises Ülikoolis on ta ka Helsingi Ülikooli
dotsent, Kaunase Diplomaatia ja Politoloogia Instituudi juhataja, Leedu
esindaja Euroopa Kultuuriparlamendi juures ja Euroopa Komisjoni esindaja
Leedus. Ent muuhulgas on Leonidas Donskis olnud külalisprofessoriks ka
Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis. Leonidas Donskis'e peamised
huvivaldkonnad on sotsiaal- ja humanitaarteaduste filosoofia,
moraalifilosoofia, politoloogia ning Kesk- ja Ida-Euroopa ideedeajalugu.
Tema tuntumad teosed on “The End of Ideology and Utopia? Moral
Imagination and Cultural Criticism in the Twentieth Century” (2000),
“Identity and Freedom: Mapping Nationalism and Social Criticism in
Twentieth-Century Lithuania” (2002), “Forms of Hatred: The Troubled
Imagination in Modern Philosophy and Literature” (2003), “Loyalty,
Dissent, and Betrayal: Modern Lithuania and East-Central European Moral
Imagination” (2005). Eesti keeles on Leonidas Donskis'elt ilmunud rohkelt
artikleid ajakirjades “Vikerkaar” ja “Akadeemia”, sealhulgas
“Natsionalism ja globaliseerumine: 21. sajandi väljakutsed Leedule”
(Vikerkaar 12/2003), “Leedu poliitika ja kultuuri teine hääl: kolme
kõlbelise eluloo visand” (Akadeemia 2/2002), “Intellektuaalide
lõpp?” (Vikerkaar 7-8/1998), “Postkommunistliku Leedu intellektuaalid
ja intelligendid” (Vikerkaar 4/1996).
Lisaks Peter Burke'ile, Maurice Bloch'ile ja Leonidas Donskis'ele õpetavad
“How Collectivities Remember? Structures and Spaces of Social and
Cultural Memory” kursusel veel mitmed nimekad teadlased nii Eesti kui ka
välismaa ülikoolidest. Virginia Ülikooli sotsioloogia- ja
ajalooprofessor Jeffrey K. Olick on tänapäeva tuntumaid kollektiivse
mälu ajaloolasi ja teoreetikuid, kelle uurimused keskenduvad peamiselt
mälu ühiskondlikule rollile, seda eriti sõjajärgse Saksamaa näitel.
Ajaloolastest osaleb Eesti üks tuntumaid varauusaja ajaloolasi ja
ajalooteoreetikuid, Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe, kes on
muuhulgas uurinud rahvusliku ajalookäsitluse ja -mälu küsimusi. Kohal on
ka Saksamaalt pärit ajaloodoktor Karsten Brüggemann, kellelt on ilmunud
mitmeid käsitlusi ajalootõlgenduste ning oma ja võõra kuvandite rollist
Läänemereruumi erinevate kogukondlike identiteetide kujunemisel. Londoni
Ülikooli endine Jean Monet' professor ja Euroopa Parlamendi
väliskomisjoni liige György Schöpflin on rahvusliku identiteedi,
rahvusluse ja kaasaegse poliitika uurija. Ӱ Ülikooli Eesti
Humanitaarinstituudi lektor, sotsioloogiadoktor Siobhan Kattago on aga
analüüsinud sotsiaalse mälu ja rahvusliku identiteedi seoseid peamiselt
Saksamaa näitel. Nottingham Trenti Ülikooli lektori, dr. Stuart Burchi
näol on tegemist museoloogia, pärandikultuuri ja memoriaalkunsti
eksperdiga, kirjandusteaduse doktor Epp Annuse näol aga (ilu)kirjanduse ja
rahvusliku identiteediloome seoste tuntud asjatundjaga. Tartu Kõrgema
Kunstikooli professor Peeter Linnap on Eesti fototeooria arendamise kõrval
tuntud ka kui üks mõjukamaid mälu ja visuaalkultuuri suhete
analüüsijaid. Lisaks vaagivad filmi rolli mäluloomes suvekooli raames ka
režissöörid Jaak Kilmi ja Ilmar Raag. Antropoloogiadoktor Aet Annist
uurib peamiselt Eesti külakogukondade arengut nõukogudejärgsel
perioodil. Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi dotsent,
antropoloog Lorenzo Cañás Bottos on tuntud eelkõige mitmete
ento-rahvuslike identiteetide kujunemisele pühendatud uurimuste ja
kogumike autorina. Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi
antropoloogialektor Triinu Mets uurib aga peamiselt nn väikeste
kogukondade identiteediloomet.
Suvekooli välitöid juhatavad Ӱ Ülikooli Eesti
Humanitaarinstituudi Maastiku ja Kultuuri Keskusest kultuurgeograafid
Hannes Palang ( Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi direktor),
Tiina Peil ja Helen Sooväli, kes vaagivad mälupaikade ja mälestiste
loomist ja teket maastikus. Neile on abiks Eesti Kunstiakadeemia lektor ja
arhitektuuriteadlane Andres Kurg.
Täiendav informatsioon:
Linda Kaljundi
Ӱ Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kursuse “How
Collectivities Remember? Structures and Spaces of Social and Cultural
Memory” koordinaator
56 649 342
linda.kaljundi@helsinki.fi
Piret Peiker
Ӱ Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kursuse “How
Collectivities Remember? Structures and Spaces of Social and Cultural
Memory” koordinaator
58095834
piretpeiker@hotmail.com
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119; 515 6364
krista.manna@tlu.ee
U-134) sarja teise loengu teemal "Konkureerivad mälestused, organiseeritud
unustamine ja võitlused ajalootõlgenduste üle muutuvates ühiskondades"
(“Competing Memories, Organized Forgetting, and Interpretive Fights in
Changing Societies”) Ida-Euroopa üks tuntumaid mõtlejaid ja Kaunase
Vytautas Magnuse nimelise Ülikooli professor Leonidas Donskis. Tema
loengule järgneb arutelu, mida juhib Ӱ Ülikooli Eesti
Humanitaarinstituudi filosoofiaprofessor Tõnu Viik.
Samal päeval, 27. juulil kell 16.00–18.00 esineb Ӱ Ülikoolis
(Uus-Sadama 5, aud U-134) sarja kolmanda loenguga teemal "Kuidas poeb
kultuur ühiskondliku mälu ja autobiograafilise mälu vahele" (“How
Culture Squeezes in Between Social Memory and Authobiographical Memory”)
tänapäeva üks tuntumaid antropolooge ja Londoni Majanduskooli professor
Maurice Bloch. Ka tema loengule järgneb arutelu, seda juhib Ӱ
Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi antropoloogiadotsent Lorenzo Cañás
Bottos.
Loengud toimuvad inglise keeles ja neil osalemine on kõigile tasuta. Kõik
huvilised on väga oodatud!
Peter Burke'i, Maurice Bloch'i ja Leonidas Donskis'e avalikud loengud
juhatavad sisse Ӱ Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli
interdistsiplinaarse kursuse “How Collectivities Remember? Structures and
Spaces of Social and Cultural Memory” (“Kuidas kollektiivid mäletavad?
Ühiskondliku ja kultuurilise mälu koed ja paigad”). Kursusel
analüüsitakse ajaloo-, antropoloogia-, filosoofia-, kirjandus-,
poliitika- ja sotsioloogiateadustest lähtudes mälu rolli erinevates
kultuurides ja kollektiivides. Kursusel osaleb kokku poolsada magistranti
ja doktoranti Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt,
Ukrainast, Rumeeniast, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt.
Kursust korraldavad Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Keskaja
Keskus ning Bologna Ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balkanimaade
Keskus. Toetavad Briti Nõukogu, Ӱ Linnavalitsus, Ameerika
Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Euroopa Parlament ja Ungari Instituut
Ӱs.
TAUSTAINFO ESINEJATE KOHTA
Peter Burke (sünd 1937) on kaasaja üks mainekamaid ja mõjukamaid
ajaloolasi. Eelkõige on ta tuntud “uue kultuuriajaloo” (new cultural
history) rajajana, kelle mõjul on tänaseks humanitaarteadustes leidnud
aset tõeline “kultuuriline pööre” ning mõistet kultuur on hakatud
käsitlema märksa laiemalt – hõlmates selle uurimisse ka rahvakultuuri,
argielu, mälu ja mentaliteedi, uskumuste ja tundmuste ajaloo jne. Peter
Burke on saanud hariduse Oxfordi Ülikoolis ja õpetanud suurema osa oma
elust Cambridge’i Ülikoolis. Tema teadlasekarjääri iseloomustab nii
erakordne viljakus kui ka ebatavaliselt lai huvidering. Peter Burke’i
peamiseks uurimisteemaks on olnud Itaalia renessansikultuur ning
varauusaegse Euroopa kultuurilugu ja rahvakultuur. Sellele lisaks on ta oma
töödes käsitlenud keele ja suhtlemise, kultuuride tõlkimise ja
kohtumise, visuaalkultuuri jpt teemasid, aga samuti ajalookirjutuse ajaloo
ja teooria küsimusi ning ajalooteaduse dialoogivõimalusi teiste
humanitaar- ja sotsiaalteadustega. Hetkel valmistab Peter Burke ette
uurimust Brasiilia kultuuriajaloost.
Tema tuntumad teosed on “Culture and Society in Renaissance Italy,
1420-1540” (1972, 1999), “Popular Culture in Early Modern Europe”
(1978, 1994), “Sociology and History” (1980, 2005), “The Fabrication
of Louis XIV” (1992), “The European Renaissance: Centres and
Peripheries” (1998), “A Social History of Knowledge: From Gutenberg to
Diderot” (2000), “Eyewitnessing: The Uses of Images as Historical
Evidence” (2001), “History and Historians in the Twentieth Century”
(toim.) (2002). Eesti keeles on Peter Burke’ilt ilmunud kogumik
“Kultuuride kohtumine: Esseid uuest kultuuriajaloost” (2006).
Maurice Bloch (sünd 1939) on üks tänapäeva tuntumaid antropolooge,
Londoni Majanduskooli professor ja Briti Teaduste Akadeemia liige. Ta
omandas antropoloogiahariduse Londoni Majanduskoolis ja seejärel Cambridge
Ülikoolis, kus ta kaitses ka doktorikraadi. Maurice Bloch on teinud
välitöid peamiselt Madagaskari riisikasvatajate ja alepõletajate hulgas,
ent ka mujal. Oma tausta tõttu esindab ta omapärast sulamit briti ja
prantsuse traditsioonidest, olles ühtlasi üks esimesi marksistliku
antropoloogia tutvustajaid Suurbritannias. Kui oma varasemates töödest
tegeles ta peamiselt poliitilise antropoloogia ja võimu ning ideoloogia,
rituaalide ja vägivalla omavaheliste suhete teemaga, siis hiljem on ta
tundnud huvi eelkõige kognitiivset psühholoogia ja antropoloogia dialoogi
arendamise vastu ning käsitlenud keele, mälu ja kultuuri omavahelisi
seoseid.
Maurice Bloch'i tuntumad teosed on “Marxist Analyses in Social
Anthropology” (1975), “Ritual, History, and Power” (1989), “Money
and the Morality of Exchange” (koos Jonathan Parryga) (1989), “Prey
into Hunter: The Politics of Religious Experience” (1992), “How We
Think They Think: Anthropological Approaches to Cognition, Memory,
Literacy” (1989), “Essays on Cultural Transmission” (2005),
“L'anthropologie Cognitive a l'Epreuve du Terrain” (2006). Eesti keeles
on Maurice Bloch'ilt ilmunud artikkel “Kuhu kadus antropoloogia? Ehk
vajadus inimloomuse järele” (Vikerkaar, 4-5/2006).
Leonidas Donskis (sünd 1962) on filosoof ja politoloog ning ühtlasi üks
nii Leedu kui ka terve Ida-Euroopa tuntumaid mõtlejaid. Ta on õppinud
Leedu Riiklikus Konservatooriumis ning kaitsnud oma esimese väitekirja
Vilniuse Ülikoolis ja teise Helsingi Ülikoolis. Lisaks professoritööle
Kaunase Vytautas Magnuse nimelises Ülikoolis on ta ka Helsingi Ülikooli
dotsent, Kaunase Diplomaatia ja Politoloogia Instituudi juhataja, Leedu
esindaja Euroopa Kultuuriparlamendi juures ja Euroopa Komisjoni esindaja
Leedus. Ent muuhulgas on Leonidas Donskis olnud külalisprofessoriks ka
Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis. Leonidas Donskis'e peamised
huvivaldkonnad on sotsiaal- ja humanitaarteaduste filosoofia,
moraalifilosoofia, politoloogia ning Kesk- ja Ida-Euroopa ideedeajalugu.
Tema tuntumad teosed on “The End of Ideology and Utopia? Moral
Imagination and Cultural Criticism in the Twentieth Century” (2000),
“Identity and Freedom: Mapping Nationalism and Social Criticism in
Twentieth-Century Lithuania” (2002), “Forms of Hatred: The Troubled
Imagination in Modern Philosophy and Literature” (2003), “Loyalty,
Dissent, and Betrayal: Modern Lithuania and East-Central European Moral
Imagination” (2005). Eesti keeles on Leonidas Donskis'elt ilmunud rohkelt
artikleid ajakirjades “Vikerkaar” ja “Akadeemia”, sealhulgas
“Natsionalism ja globaliseerumine: 21. sajandi väljakutsed Leedule”
(Vikerkaar 12/2003), “Leedu poliitika ja kultuuri teine hääl: kolme
kõlbelise eluloo visand” (Akadeemia 2/2002), “Intellektuaalide
lõpp?” (Vikerkaar 7-8/1998), “Postkommunistliku Leedu intellektuaalid
ja intelligendid” (Vikerkaar 4/1996).
Lisaks Peter Burke'ile, Maurice Bloch'ile ja Leonidas Donskis'ele õpetavad
“How Collectivities Remember? Structures and Spaces of Social and
Cultural Memory” kursusel veel mitmed nimekad teadlased nii Eesti kui ka
välismaa ülikoolidest. Virginia Ülikooli sotsioloogia- ja
ajalooprofessor Jeffrey K. Olick on tänapäeva tuntumaid kollektiivse
mälu ajaloolasi ja teoreetikuid, kelle uurimused keskenduvad peamiselt
mälu ühiskondlikule rollile, seda eriti sõjajärgse Saksamaa näitel.
Ajaloolastest osaleb Eesti üks tuntumaid varauusaja ajaloolasi ja
ajalooteoreetikuid, Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe, kes on
muuhulgas uurinud rahvusliku ajalookäsitluse ja -mälu küsimusi. Kohal on
ka Saksamaalt pärit ajaloodoktor Karsten Brüggemann, kellelt on ilmunud
mitmeid käsitlusi ajalootõlgenduste ning oma ja võõra kuvandite rollist
Läänemereruumi erinevate kogukondlike identiteetide kujunemisel. Londoni
Ülikooli endine Jean Monet' professor ja Euroopa Parlamendi
väliskomisjoni liige György Schöpflin on rahvusliku identiteedi,
rahvusluse ja kaasaegse poliitika uurija. Ӱ Ülikooli Eesti
Humanitaarinstituudi lektor, sotsioloogiadoktor Siobhan Kattago on aga
analüüsinud sotsiaalse mälu ja rahvusliku identiteedi seoseid peamiselt
Saksamaa näitel. Nottingham Trenti Ülikooli lektori, dr. Stuart Burchi
näol on tegemist museoloogia, pärandikultuuri ja memoriaalkunsti
eksperdiga, kirjandusteaduse doktor Epp Annuse näol aga (ilu)kirjanduse ja
rahvusliku identiteediloome seoste tuntud asjatundjaga. Tartu Kõrgema
Kunstikooli professor Peeter Linnap on Eesti fototeooria arendamise kõrval
tuntud ka kui üks mõjukamaid mälu ja visuaalkultuuri suhete
analüüsijaid. Lisaks vaagivad filmi rolli mäluloomes suvekooli raames ka
režissöörid Jaak Kilmi ja Ilmar Raag. Antropoloogiadoktor Aet Annist
uurib peamiselt Eesti külakogukondade arengut nõukogudejärgsel
perioodil. Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi dotsent,
antropoloog Lorenzo Cañás Bottos on tuntud eelkõige mitmete
ento-rahvuslike identiteetide kujunemisele pühendatud uurimuste ja
kogumike autorina. Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi
antropoloogialektor Triinu Mets uurib aga peamiselt nn väikeste
kogukondade identiteediloomet.
Suvekooli välitöid juhatavad Ӱ Ülikooli Eesti
Humanitaarinstituudi Maastiku ja Kultuuri Keskusest kultuurgeograafid
Hannes Palang ( Ӱ Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi direktor),
Tiina Peil ja Helen Sooväli, kes vaagivad mälupaikade ja mälestiste
loomist ja teket maastikus. Neile on abiks Eesti Kunstiakadeemia lektor ja
arhitektuuriteadlane Andres Kurg.
Täiendav informatsioon:
Linda Kaljundi
Ӱ Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kursuse “How
Collectivities Remember? Structures and Spaces of Social and Cultural
Memory” koordinaator
56 649 342
linda.kaljundi@helsinki.fi
Piret Peiker
Ӱ Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kursuse “How
Collectivities Remember? Structures and Spaces of Social and Cultural
Memory” koordinaator
58095834
piretpeiker@hotmail.com
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119; 515 6364
krista.manna@tlu.ee