Ӱ Ülikoolis arutati Katariina kolledži asutamise küsimust
Sel nädalal Katariina kolledži teemal ühise laua ääres nõu pidanud Ӱ Ülikooli, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi,Riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti Üõ辱DzԻade Liidu ningRahvastikuministri büroo esindajad tõdesid, et Eestis on probleemevenekeelsetele noortele ligipääsu võimaldamisel kvaliteetselekõrgharidusele ning nende integreerimisel Eesti ühiskonda. Leiti, etprobleemile lahenduste leidmine on hädavajalik, olemas on erinevadlahendusteid ning küsimust tuleb käsitleda kompleksselt, arvestades jubatoimivate praktikatega kõrghariduses ja arengutega gümnaasiumihariduses.Partnerid lubasid arutelu sel teemal jätkata.
„ Ӱ Ülikool peab oluliseks võimaldada võrdse akadeemilise
võimekusega noortele võrdseid haridusvõimalusi ning toetada Eesti
venekeelsete gümnaasiumide lõpetajate lõimumist Eesti ühiskonda.
Selleks tahab ülikool pakkuda neile vajadusi arvestavaid võimalusi
kvaliteetse kõrghariduse omandamiseks, õpingute jätkamiseks eestikeelses
magistriõppes ning toimetulekuks Eesti tööturu,” ütles Ӱ
Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen.
Heli Mattisen lisas, et viimasel neljal aastal on Ӱ Ülikool
toetanud venekeelsete gümnaasiumide lõpetajaid tugiprogrammiga,
nõustades üliõpilasi ning korraldades neile tugiseminare, tasemeeksameid
ja eesti keele intensiivõpet. Nimetatud tegevused on küll suurendanud
Tallinn Ülikoolis õppivate vene emakeelega üliõpilaste õppetöös
edasijõudmist, kuid ei ole kasvatanud ülikooli õppima tulevate
venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute hulka.
Samal ajal kui venekeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste arv
Eestis suureneb, on venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute osakaal
Ӱ Ülikooli eestikeelsetel õppekavadel jäänud samale tasemele.
Teisalt võimaldab mitmekeelse õppe sisseviimine (vene-eesti,
vene-inglise) pakkuda Eesti lähiriikide noortele võimalust tulla Eestisse
õppima. Huvi selle võimaluse vastu on Ӱ Ülikool esindajad kogenud
mitmetel haridusmessidel. Lähiregiooni noorte huvile vastutulemine aitaks
kaasa Eesti toetajaskonna kujundamisele Eesti lähiriikides.
Lisainfo Katariina kolledži kohta
Ӱ Ülikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on
pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel.
Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade
järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning
eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid
eestikeelses magistriõppes.
Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetanud, kes asuvad õppima Katariina
kolledžisse, õpivad esimesel aastal vene keeles, et omandada eriala
baasteadmised ja mõisted oma emakeeles. Paralleelselt käivitub neile ka
intensiivne praktiline ja erialane eesti keele õpe. Teisel õppeaastal
valivad üliõpilased eestikeelseid õppeaineid 40% ning kolmandal aastal
60% ulatuses. Lisaks osalisele eestikeelsele õppele toetatakse Katariina
kolledži üliõpilaste eesti keele omandamist ka tugiprogrammiga. Pärast
ülikooli sissesaamist sooritavad kõik kolledži üliõpilased eesti keele
tasemetesti. Testi tulemuste alusel suunatakse nad eesti keele kursustele,
mille sisu ja maht sõltub nende keeleoskuse tasemest ning mis loob
eeldused ülikooliõpinguteks vajaliku taseme saavutamiseks hiljemalt
esimese õppeaasta lõpuks. Tugiprogramm näeb ette ka kakskeelsete
õppematerjalide koostamist ning tugiseminaride toimumist täienduseks
eestikeelsetele loengutele.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti
lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa
riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast,
Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa
õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti
keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima
tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni,
mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Kolledžis toimub õppetöö kahe bakalaureusetaseme õppekava järgi –
need on humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. Humanitaarteaduste
õppekava sisaldab ajaloo, filosoofia, eesti keele ja kultuuri, vene keele
ja kultuuri, tõlkimise ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni
erialamooduleid. Sotsiaalteaduste õppekava sisaldab sotsioloogia,
sotsiaaltöö, sotsiaal- ja reklaamipsühholoogia erialamooduleid.
Õppekavad (maht on 120 ainepunkti) koosnevad järgmistest osadest:
(1) Sissejuhatavad ained, mille kohustuslik maht on 26 ainepunkti.
(2) Erialamoodulid, mille kohustuslik maht on 60 ainepunkti (1 mooduli maht
on 30 ainepunkti, igal üliõpilasel tuleb läbida 2 moodulit). Ühe neist
moodulitest võib üliõpilane valida ka kõikide vastava valdkonna
eestikeelsete bakalaureuseõppekavade hulgast. Iga mooduli läbimine annab
pärast bakalaureuseõppe lõpetamist võimaluse jätkata õpinguid
konkreetse(te)l eesti- või ingliskeelsetel magistriõppekava(de)l. Soovi
korral on kolledži üliõpilasel pärast 30 ainepunkti mahuga
erialamooduli läbimist võimalik minna üle eestikeelsele
bakalaureusetaseme õppekavale.
(3) Vabaaineid, mille maht on 30 ainepunkti ning mille arvelt üliõpilane
omandab nõutud tasemel eesti ja võõrkeele oskuse, samuti
ülikooliõpinguteks vajaliku arvutioskuse. Üliõpilane võib omandada ka
mainitust rohkem vabaineid, sest nende hulk ei ole Ӱ Ülikoolis
piiratud.
(4) Bakalaureusetöö, mille maht on 4 ainepunkti.
Katariina kolledžist kujuneb Ӱ Ülikooli akadeemiline
struktuuriüksus, mis koordineerib oma üliõpilaste õppetööd,
organiseerib tugiprogrammi ning vastutab õppekavaga sätestatud
tasemenõuete täitmise eest. Õppetööd viivad läbi ja selle kvaliteeti
tagavad erinevad Ӱ Ülikooli instituudid, mille kompetentsivaldkonda
kolledži erialamoodulite õpetamine kuulub.
Kolledž hakkab paiknema Ӱ Ülikooli Narva maantee äärses
kampuses.
Kolledžis õppimine on tasuline.
Katariina kolledži asutamisotsuse teeb Ӱ Ülikooli senat.
Lisainformatsioon:
Heli Mattisen
Ӱ Ülikooli akadeemiline prorektor
640 9104
heli.mattisen@tlu.ee
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
võimekusega noortele võrdseid haridusvõimalusi ning toetada Eesti
venekeelsete gümnaasiumide lõpetajate lõimumist Eesti ühiskonda.
Selleks tahab ülikool pakkuda neile vajadusi arvestavaid võimalusi
kvaliteetse kõrghariduse omandamiseks, õpingute jätkamiseks eestikeelses
magistriõppes ning toimetulekuks Eesti tööturu,” ütles Ӱ
Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen.
Heli Mattisen lisas, et viimasel neljal aastal on Ӱ Ülikool
toetanud venekeelsete gümnaasiumide lõpetajaid tugiprogrammiga,
nõustades üliõpilasi ning korraldades neile tugiseminare, tasemeeksameid
ja eesti keele intensiivõpet. Nimetatud tegevused on küll suurendanud
Tallinn Ülikoolis õppivate vene emakeelega üliõpilaste õppetöös
edasijõudmist, kuid ei ole kasvatanud ülikooli õppima tulevate
venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute hulka.
Samal ajal kui venekeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste arv
Eestis suureneb, on venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute osakaal
Ӱ Ülikooli eestikeelsetel õppekavadel jäänud samale tasemele.
Teisalt võimaldab mitmekeelse õppe sisseviimine (vene-eesti,
vene-inglise) pakkuda Eesti lähiriikide noortele võimalust tulla Eestisse
õppima. Huvi selle võimaluse vastu on Ӱ Ülikool esindajad kogenud
mitmetel haridusmessidel. Lähiregiooni noorte huvile vastutulemine aitaks
kaasa Eesti toetajaskonna kujundamisele Eesti lähiriikides.
Lisainfo Katariina kolledži kohta
Ӱ Ülikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on
pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel.
Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade
järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning
eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid
eestikeelses magistriõppes.
Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetanud, kes asuvad õppima Katariina
kolledžisse, õpivad esimesel aastal vene keeles, et omandada eriala
baasteadmised ja mõisted oma emakeeles. Paralleelselt käivitub neile ka
intensiivne praktiline ja erialane eesti keele õpe. Teisel õppeaastal
valivad üliõpilased eestikeelseid õppeaineid 40% ning kolmandal aastal
60% ulatuses. Lisaks osalisele eestikeelsele õppele toetatakse Katariina
kolledži üliõpilaste eesti keele omandamist ka tugiprogrammiga. Pärast
ülikooli sissesaamist sooritavad kõik kolledži üliõpilased eesti keele
tasemetesti. Testi tulemuste alusel suunatakse nad eesti keele kursustele,
mille sisu ja maht sõltub nende keeleoskuse tasemest ning mis loob
eeldused ülikooliõpinguteks vajaliku taseme saavutamiseks hiljemalt
esimese õppeaasta lõpuks. Tugiprogramm näeb ette ka kakskeelsete
õppematerjalide koostamist ning tugiseminaride toimumist täienduseks
eestikeelsetele loengutele.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti
lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa
riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast,
Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa
õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti
keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima
tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni,
mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Kolledžis toimub õppetöö kahe bakalaureusetaseme õppekava järgi –
need on humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. Humanitaarteaduste
õppekava sisaldab ajaloo, filosoofia, eesti keele ja kultuuri, vene keele
ja kultuuri, tõlkimise ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni
erialamooduleid. Sotsiaalteaduste õppekava sisaldab sotsioloogia,
sotsiaaltöö, sotsiaal- ja reklaamipsühholoogia erialamooduleid.
Õppekavad (maht on 120 ainepunkti) koosnevad järgmistest osadest:
(1) Sissejuhatavad ained, mille kohustuslik maht on 26 ainepunkti.
(2) Erialamoodulid, mille kohustuslik maht on 60 ainepunkti (1 mooduli maht
on 30 ainepunkti, igal üliõpilasel tuleb läbida 2 moodulit). Ühe neist
moodulitest võib üliõpilane valida ka kõikide vastava valdkonna
eestikeelsete bakalaureuseõppekavade hulgast. Iga mooduli läbimine annab
pärast bakalaureuseõppe lõpetamist võimaluse jätkata õpinguid
konkreetse(te)l eesti- või ingliskeelsetel magistriõppekava(de)l. Soovi
korral on kolledži üliõpilasel pärast 30 ainepunkti mahuga
erialamooduli läbimist võimalik minna üle eestikeelsele
bakalaureusetaseme õppekavale.
(3) Vabaaineid, mille maht on 30 ainepunkti ning mille arvelt üliõpilane
omandab nõutud tasemel eesti ja võõrkeele oskuse, samuti
ülikooliõpinguteks vajaliku arvutioskuse. Üliõpilane võib omandada ka
mainitust rohkem vabaineid, sest nende hulk ei ole Ӱ Ülikoolis
piiratud.
(4) Bakalaureusetöö, mille maht on 4 ainepunkti.
Katariina kolledžist kujuneb Ӱ Ülikooli akadeemiline
struktuuriüksus, mis koordineerib oma üliõpilaste õppetööd,
organiseerib tugiprogrammi ning vastutab õppekavaga sätestatud
tasemenõuete täitmise eest. Õppetööd viivad läbi ja selle kvaliteeti
tagavad erinevad Ӱ Ülikooli instituudid, mille kompetentsivaldkonda
kolledži erialamoodulite õpetamine kuulub.
Kolledž hakkab paiknema Ӱ Ülikooli Narva maantee äärses
kampuses.
Kolledžis õppimine on tasuline.
Katariina kolledži asutamisotsuse teeb Ӱ Ülikooli senat.
Lisainformatsioon:
Heli Mattisen
Ӱ Ülikooli akadeemiline prorektor
640 9104
heli.mattisen@tlu.ee
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee