����Ӱ��

11. veebruaril otsustati selleaastased personaalse uurimistoetuse saajad. ����Ӱ�� Ülikooli teadlastest saavad personaalse uurimistoetuse järgmised teadlased ja projektid:

• Kalle Pihlainen – Liigume edasi? Taasühendades kultuurieteooria kolm aluspõhimõtet. Mitmed täna levinud seisukohad kultuuriteoorias ja ajaloos näevad distsiplinaarset nihet, millele ei saa enam vastata 1960-st levima hakanud "pöörete" abil. Antud projekt proovib hinnata, kas üldaktsepteeritud “postmodernismi” ja “narrativismi” eitamine, näiteks, on õigustatud, või kas fookuse muutus võiks hoopiski palju proosalisemalt väljendada praktilisi vajadusi nagu näiteks moe muutus või professionaalne nõudlus innovatsiooni järele.

• Indrek Ibrus – Digitaalse audiovisuaalpärandi metadata standardite evolutsioon: Mõjud pärandipõhisele innovatsioonile ja kultuurimälu kureerimisele loovtööstuse poolt. Projekt uurib Euroopas käivituvate audiovisuaalse (AV) kultuuripärandi mass-digiteerimise initsiatiivide kultuurilisi ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Tuginedes analüütilisele lähenemisele on eesmärk uurida sõltuvussuhteid mitmesuguste seotud arengute vahel: kuidas AV-pärandi metadata standardid valdkonna institutsioonide vastastikkuses mõjus arenevad; kuidas need osalevad kultuurimälu kureerimises ning kuidas jõuavad loovtööstus ja haridusinstitutsioonid AV-pärandile tuginevate innovatiivsete õppevormideni.

• Kadri Täht – Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus – valik või paratamatus? Aeg on piiratud ressurss ning seetõttu ei ole väheoluline kuidas seda kasutatakse. Partnerite ühiselt veedetud aja hulk mõjutab nii suhte kvaliteeti kui stabiilsust, lastega veedetud aeg aga laste heaolu, käitumist, õpitulemusi. Projekt uurib leibkondade ajakasutust - aja ja ülesannete jaotust, mis seotud majapidamistööde ja laste kasvatamisega - ja selle seost erinevate töö-ja pere-elu ühildamise strateegiatega (nt aja- ja kohapaindlikkus) ühelt poolt, ning teiste elusfääridega (nt tööturu situatsioon) teiselt poolt.

• Eeva Kesküla – Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv. Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist.

• Tauri Tuvikene – Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest ����Ӱ��s (järeldoktoritoetus, juhendaja professor Hannes Palang). Inimgeograafilise projekti eesmärk on paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidiliste ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku mõju sellele. Projekt tõstatab kolm uurimisküsimust: 1) Kuidas ühiskondlikud reeglid suhestuvad juriidilistega? 2) Kuidas on kõndimine seotud erinevate post-sotsialismi tähendustega? 3) Kuidas jalakäijad suhestuvad erinevate liikuvate ja liikumatute linnamaastiku elementidega? See projekt uurib neid küsimusi ����Ӱ�� näitel kasutades vaatlust, "kaasa jalutamise" intervjuusid ja dokumentide analüüsi.

Hindamiskomisjoni aseesimehe, ����Ӱ�� Ülikooli professori Marek Tamme sõnul oli komisjoni töö raske, sest taotlusi on palju ja vahendid väga piiratud, mis tähendab, et rahastuseta jääb suur osa väga kõrgetasemelisi projekte. „Praeguse 5-pallise hindamissüsteemi juures on aina keerulisem koostada paremusjärjestust, mis lubaks taotlusi omavahel eristada. Seepärast otsustasime järgmises taotlusvoorus naasta 0,5 sammuga hindamise juurde. Tundub, et lisaks rahvusvahelistele teadustöö tipptaseme kriteeriumitele võiksime senisest enam hinnata teadusprojektide tähtsust ja rolli Eesti kultuuri, ühiskonna ja majanduse arengus,“ ütles Marek Tamm.

Tänavusse, 2016. a taotlusvooru laekus 284 taotlust kogumahus 19 miljonit eurot, mida oli ligikaudu 6 korda rohkem kui taotlusvooru maht võimaldas. Kõik toetatud uurimisprojektid on näha ETAgi koduleheküljel.