����Ӱ��

S

el aastal kuulusid ekspertkomisjoni dotsent Astrid Rekker (esimees), teadur Raili Nugin, dotsent Meril Ümarik, dotsent Andres Jõesaar, emeriitprofessor Andi Kivinukk, professor Mart Susi ja dotsent Katrin Kullasepp. 

Konkursile esitati kokku 36 võistlustööd seitsmes kategoorias.

Ekspertkomisjon otsustas preemiad jagada järgmiselt:

1. Parima monograafia kategoorias määrati auhind järgmisele tööle:

   1. Anu Mänd (Humanitaarteaduste instituut). „Keskaegsed altarid ja retaablid“. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2019, 336 lk.

      Autor on teinud põhjaliku uuringu, mis aitab kaasa Eesti kultuuri arengule. See interdistsiplinaarne uurimustöö põimib kunstiajalugu, sotsiaalajalugu ja kirikulugu ning tugineb aastakümnete pikkusele uurimistööle arhiiviallikatega. Teos on kaunilt kujundatud ning illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

2. Parima üldharidus- või kõrgkooliõpiku kategoorias jagati auhind kahe töö vahel:

   1. Kristjan Kask (Loodus- ja terviseteaduste instituut). „Kui seinad räägiksid. Küsitlemise kunst“. Argo Kirjastus, Tallinn, 2019, 160 lk.

      Õpik käsitleb psühholoogia ja õigusteaduse kokkupuutepunkte, mida varem eesti lugejale pole nii põhjalikult tutvustatud. Õpik on kirjutatud nii, et sellest saavad aru nii eriala spetsialistid kui ka tavalugejad.

   2. Jaagup Kippar (Digitehnoloogiate instituut). „Digihumanitaaria tehnoloogiad, Kvantitatiivne digihumanitaaria, Kvalitatiivne digihumanitaaria.“ 2019.

      Tegemist on elektrooniliste õpikute sarjaga, mis annab väga sügava ülevaate ainest. Autoril on omapärane keelestiil. Õpikud on kasutusel ka ����Ӱ�� ülikoolis, leitav www.tlu.ee/~jaagup ja HITSA õppematerjalide loomise raportist.

3. Parima loomingulise projekti kategoorias määrati auhind järgmisele teosele:

   1. Heie Marie Treier (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut). Loius Kahni loomingu uurimise ja selle lätete tutvustamise eest läbi projekti „Kahn. Islander” ()  Eestis ja rahvusvaheliselt  ning raamatu „Eesti fotograafia 100 aastat. Kui kohalikust saab rahvusvaheline” koostamise eest (Riigikantselei ja AS Postimees Grupp, Post Factum, 2019. 255 lk.)

      Tegemist on eri formaatides esitatud loomingulise projektiga, mis on välja kasvanud kunstiteaduslikust uurimistööst. Projekt tutvustab maailmakuulsa arhitekti Louis Khani loomingulist pärandit ja selle seoseid tema lapsepõlvega Kursessaares. Erilist esiletõstmist väärib Heie Treieri kureeritud  uuriva fotokunstniku Arne Maasiku näitust „From Island to Island – the Creative Journey of Louis Kahn” ÜRO peamajas New Yorgis, aprillis 2019.

4. Parima humanitaarteaduse-alase artikli kategoorias jagati auhind järgmise kahe artikli vahel:

   1. Indrek Ibrus (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut), Maarja Ojamaa. „The Creativity of Digital (Audiovisual) Archives: A Dialogue Between Media Archaeology and Cultural Semiotics“. Theory, Culture & Society, SAGE Publications Ltd, 2019, pp. 1−22.

      Artikkel toob uudsust kultuuriuuringute valdkonda üritades siduda kahte seni suhteliselt autonoomset uurimissuunda – Juri Lotmani kultuurisemiootikat ja Wolfgang Ernsti meediaarheoloogiat. Autorid näitavad, et need kaks suunda on tegelikult teineteist täiendavad ja vaid neid kahte lõimides saab analüüsida, kuidas nüüdisaegsed meediaarhiivid ja -andmebaasid, nende tehniline ülesehitus ja semiootiline ettemääramata ja „loov“ toimimine tingivad erinevaid uusi kultuurinähtusi.

   2. Kersti Lust (Ühiskonnateaduste instituut). „Bitter Fruits of “A Merry Life?” Survival Chances of Children Born Out of Wedlock in Nineteenth-century Rural Estonia“. Journal of Family History,  45 (2020), Issue 1, 20-38. Online version 2019.

      Artikkel kujutab endast teedrajavat süstemaatilist käsitlust vallaslaste olukorra kohta Eestis, mida varem on käsitletud üksikutes allikanäidetes. Artikkel on uudne ja kasutab julget metodoloogilist lähenemist. Artikli tugevus seisneb erinevate allikate (kirikuraamatud, vallakohtu protokollid ja folkloorne aines) kokku sidumises ja nende põhjal uute ja huvitavate järelduste tegemises, mis rikastavad Eesti sotsiaalajaloo käsitlusi.

5. Parima sotsiaalteaduste-alase artikli kategoorias jagati auhind järgmise kahe artikli vahel:

   1. Eve Kikas, Kaja Mädamürk (Loodus- ja terviseteaduste instituut), Anu Palu. „What role do comprehension-oriented learning strategies have in solving math calculation and word problems at the end of middle school?“.  British Journal of Educational Psychology, John Wiley and Sons Ltd., 2019, pp. 1 -19.

      Artikkel kajastab väga olulist temaatikat. Uurimusel keskenduti küsimusele, kas ja missugused õpistrateegiad toetavad matemaatika ülesannete lahendamise oskust ning kas on erinevusi arvutusülesannete ja sõnaliste ülesannete lahendamise vahel. Tulemused omavad praktilist väärtust nii matemaatika õpetamise kui õpioskuste arendamise kontekstis.

   2. Peeter Selg, Piret Peiker (Ühiskonnateaduste instituut). “There is More to Groups of People than Just Groups and People: On Trans-Actional Analysis and Nationalism Studies“. In: John Dewey and the Notion of Trans-action. A Sociological Reply on Rethinking Relations and Social Processes, Palgrave Studies in Relational Sociology C. Morgner (ed.), Palgrave Macmillan,  New-York, 2019, pp. 55-81.

      Artikkel panustab kaasaegses inglisekeelses sotsioloogias uuenduslikku valdkonda, relatsioonilisse sotsioloogiasse, läbi kahe rahvuslikke liikumisi/konflikte käsitleva juhtumiuuringu, arendades nende kahe juhtumi põhjal välja rahvuslusuuringute raamistikus uudsed metodoloogilised üldistused (nimetame seda meta-metodoloogiliseks analüüsiks).

6. Parima loodusteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

   1. Martin Küttim,  Mati Ilomets, Liisa Küttim (Loodus- ja terviseteaduste instituut), Anna M. Laine, Bjorn J.M. Robroek. „Winter climate change increases physiological stress in calcareous fen bryophytes“. Science of The Total Environment (695), Elsevier B.V., online version 2019.

      Artikli teemaks on kliimamuutus, mis on aktuaalne nii Eesti kui ka maailma jaoks. Autorid viisid läbi põhjaliku uuringu, mille alusel tegid olulisi järeldusi.

7. Parima täppisteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

   1. Sander Paekivi, Romi Mankin (Loodus- ja terviseteaduste instituut). „Bimodality of the interspike interval distributions for subordinated diffusion models of integrate-and-fire neurons“. In:Physica A: Statistical Mechanics and Its Applications (534), Elsevier B.V., online version 2019.

      Tegemist on olulise teoreetilise tööga, millel on ka teatud praktilisi rakendusi. Artikli raames loodi ühe ajus leiduva neuroni tüübi matemaatiline mudel ja analüüsiti mudelist saadud tulemusi.

Õnnitleme kõiki võitjaid ning täname komisjoniliikmeid hindamistöö eest!