ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Senat valis professoreid
Teisipäeval, 17. juunil valis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Senat 7 uut professoritning taasvalis 5 professorit. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Senat valis järgmised seitse uut professorit:
-keelepoliitika professori ametikohale valiti Mart Rannut
Mart Rannut (sünd. 1959) töötab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis alates 1998.
aastast. Ta on Eesti Rakenduslingvistika Ãœhingu asutajaliige, Eesti
Piibliseltsi juhatuse liige ning osaleb Rahvusvahelise Keeleõigusakadeemia
ja Eesti Inimõiguste Instituudi töös. Tema teadustööde uurimisteemad
on keelepoliitika ja -korraldus, eesti keele kui teise keele spetsiifika,
foneetilised interferentsinähtused ning keelelised ja kultuurilised
inimõigused. Tema viimase teadusprojekti sisuks on ÌìÃÀÓ°ÊÓ
põhikooliõpilaste kodukeele uurimine. Mart Rannut kaitses doktorikraadi
1998. aastal Tartu Ãœlikoolis.
-inimgeograafia professori ametikohale valiti Hannes Palang
Hannes Palang (sünd. 1968) on omandanud doktorikraadi 1998. aastal Tartu
Ülikoolis geograafia erialal. Aastatel 1994–2006 töötas ta Tartu
Ãœlikooli Geograafia Instituudis ja 2004–2007 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
ökoloogia instituudis. Alates 2007. aasta jaanuarist juhib ta ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ãœlikooli Eesti humanitaarinstituudi vastloodud maastiku ja kultuuri
keskust ning Eesti Teadusfondist sihtfinantseeritavat uurimisteemat
„Maastikupraktika ja -pärand“. Ta on ka Euroopa Ruraalmaastike
Uurimise Püsikonverentsi (PECSRL) president ja mitmete
teadusorganisatsioonide liige.
Teadlasena on Hannes Palang keskendunud Eesti kultuurmaastike muutuste
põhjuste ja tagajärgede uurimisele (pälvinud uurimisgrupi liikmena riigi
teaduspreemia 2001. aastal) ning selle jätkuna uurinud ühiskonnas
toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku muutuste mõju
ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. Ta on avaldanud arvukalt
teadusartikleid ja juhendanud doktoritöid.
-geoökoloogia professori ametikohale valiti Tiiu Koff
Tiiu Koff (sünd. 1955) on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tunnustatud teadlane, kelle
peamiseks uurimisvaldkonnaks on paleoökoloogilised uuringud valdavalt
palünoloogilise meetodi rakendamise alusel. Hetkel töötab Tiiu Koff
ökoloogia instituudis vanemteadurina ning matemaatika ja loodusteaduste
instituudis dotsendina.
Tiiu Koff on avaldanud ühtekokku 107 teaduspublikatsiooni, mis on teiste
teadlaste poolt pidevalt tsiteeritud. Alates 2000. aastast on Tiiu Koff
kokku kolme ETF grandi hoidja. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel
konverentsidel ning ka ise organiseerinud kahte rahvusvahelist
tööseminari. Tiiu Koff on mitmete rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide
aktiivne partner.
Tiiu Koff on edukalt juhendanud ühte doktori- ja kahte magistritööd,
samuti oponeerinud kahte doktoritööd (Soomes ja Norras). Hetkel juhendab
ta ühte doktoranti.
-vabade kunstide professori ametikohale valiti Sirje Runge
Sirje Runge (sünd. 1950) on tuntud ja tunnustatud kunstnik nii kodumaal
kui väljaspool Eestit ning on pälvinud mitmeid kaalukaid preemiaid. Sirje
Runge lõpetas 1975. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Alates 1995.
aastast töötab Sirje Runge Eesti Kunstiakadeemia kompositsiooni eriala
dotsendina. Sirje Runge on osalenud akadeemilise õppetöö korraldamisel,
õpetamisel, ainevaldkonna õppemetoodika täiustamisel ning õppekavade
arendamisel. Sirje Runge on teinud koostööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti
filmi- ja meediakooliga ning loonud mitmeid kunstipublikule huvipakkuvaid
kursusi (näitkes KUMU meistriklassi programm, erinevad maalialased
koolitused).
Sirje Runge on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub erinevatesse
erialaliitudesse ning on osalenud erialaste žüriide töös. Sirje Runge
on oma loomingut eksponeerinud arvukatel isiku- ja rahvusvahelistel
ühisnäitustel ning tema loomingut on publitseeritud kataloogides ja
teatmeteostes.
-eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professori ametikohale valiti Piret
Viires
Piret Viires (sünd. 1963) on omandanud 2006. aastal doktorikraadi Tartu
Ãœlikoolis eesti kirjanduse erialal. Piret Viirese peamised
uurimisvaldkonnad on seotud postmodernismi, kaasaegse eesti kirjanduse ning
küberkeskkonna (ehk „uute tehnoloogiate“) kirjanduslike ning
kirjandusuurimuslike võimalustega. Piret Viires on avaldanud 27
teadusartiklit ja monograafiat. Alates 2007. aastast töötab Piret Viires
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli eesti keele ja kultuuri instituudis dotsendina.
Piret Viires on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel konverentsidel ja
teadus-arendusprojektides, samuti mitmes sihtfinantseeritavas teemas ning
ETF grandis. Piret Viires on töötanud nii teadusajakirjade kui ka
ilukirjanduse toimetajana ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse
³Ù±ð²¹»å³Ü²õ²õ±ð°ì°ù±ð³Ùä°ù¾±²Ô²¹.
-slaavi keelte professori ametikohale valiti Marina Kotova
Marina Kotova (sünd. 1954) on Peterburi Riikliku Ülikooli slaavi
filoloogia õppetooli professor ja filoloogiadoktor. Tema teaduslikud huvid
on seotud slaavi parömioloogia ja kõrvutava slavistikaga. Marina Kotova
teaduspublikatsioonid on ilmunud näiteks Venemaal, Poolas, Tšehhis,
Hispaanias ja Bulgaarias.
Marina Kotova on juhtinud erinevates Slovakkia ja Tšehhi ülikoolide
slaavi keelte suvekoolide tööd, alates 1999. aastast on ta organiseerinud
iga-aastaseid rahvusvahelisi teaduskonverentse "Slaavi keelte lugemised",
"Keel ja sotsium" ja teisi teadusüritusi. Ta on lektorina esinenud
erinevates Tšehhi, Poola ja Bulgaaria ülikoolides. Alates 2004. aastast
tegeleb Marina Kotova Peterburi Riiklikus Ãœlikoolis slavistika-alaste
õppekavade arenduse ja koostamisega.
2005. aastal pälvis Marina Kotova Bulgaaria Vabariigi haridusministeeriumi
tänukirja "Teenete eest bulgaaria hariduses", 2001. aastal hindas
Peterburi Riiklik Ãœlikool tema "Vene-slaavi ja inglisekeelsete vastetega
vanasõnade sõnastikku" I preemia vääriliseks.
-analüütilise biokeemia professori ametikohale valiti Ruth Shimmo
Ruth Shimmo (end. Kuldvee, sünd. 1966) kaitses 1999. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Tehnikaülikoolis ioonkromatograafia ja kapillaarelektrofereesialase
doktoritöö. Doktoritöö kaitsmise järel läbis Ruth Shimmo
järeldoktorantuuri Berni Ülikooli Kliinilise Farmakoloogia Instituudis ja
aastatel 2004-2005 Helsingi Ülikoolis. Ruth Shimmo töötab alates 2005.
aastast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsendina.
Ruth Shimmo on avaldanud 19 artiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritavates
ajakirjades. Ta on olnud edukas teadusgrantide saaja (2 ETFi granti). Ruth
Shimmo teadustöö põhisuunaks on olnud
kapillaarelektromigratsioonimeetodite arendamine ja rakendamine
bioloogiliste, meditsiiniliste ja keskkonnakeemiliste objektide uurimiseks.
Ruth Shimmo on pälvinud mitmeid auhindu ning stipendiume nii Eestis kui
rahvusvahelisel tasandil.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Senat taasvalis viis professorit:
-sotsioloogia professori ametikohale taasvaliti Airi-Alina Allaste;
-raamatuteaduse professori ametikohale taasvaliti Tiiu Reimo;
-romanistika professori ametikohale taasvaliti Ãœlar Ploom;
-informaatika professori ametikohale taasvaliti Peeter Normak;
-poliitikateooria professori ametikohale taasvaliti Rein Ruutsoo.
Valitud professorite ametiaeg algab 1. septembril 2008.
Lisainformatsioon:
Maiki Voore
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee
Mart Rannut (sünd. 1959) töötab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis alates 1998.
aastast. Ta on Eesti Rakenduslingvistika Ãœhingu asutajaliige, Eesti
Piibliseltsi juhatuse liige ning osaleb Rahvusvahelise Keeleõigusakadeemia
ja Eesti Inimõiguste Instituudi töös. Tema teadustööde uurimisteemad
on keelepoliitika ja -korraldus, eesti keele kui teise keele spetsiifika,
foneetilised interferentsinähtused ning keelelised ja kultuurilised
inimõigused. Tema viimase teadusprojekti sisuks on ÌìÃÀÓ°ÊÓ
põhikooliõpilaste kodukeele uurimine. Mart Rannut kaitses doktorikraadi
1998. aastal Tartu Ãœlikoolis.
-inimgeograafia professori ametikohale valiti Hannes Palang
Hannes Palang (sünd. 1968) on omandanud doktorikraadi 1998. aastal Tartu
Ülikoolis geograafia erialal. Aastatel 1994–2006 töötas ta Tartu
Ãœlikooli Geograafia Instituudis ja 2004–2007 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
ökoloogia instituudis. Alates 2007. aasta jaanuarist juhib ta ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ãœlikooli Eesti humanitaarinstituudi vastloodud maastiku ja kultuuri
keskust ning Eesti Teadusfondist sihtfinantseeritavat uurimisteemat
„Maastikupraktika ja -pärand“. Ta on ka Euroopa Ruraalmaastike
Uurimise Püsikonverentsi (PECSRL) president ja mitmete
teadusorganisatsioonide liige.
Teadlasena on Hannes Palang keskendunud Eesti kultuurmaastike muutuste
põhjuste ja tagajärgede uurimisele (pälvinud uurimisgrupi liikmena riigi
teaduspreemia 2001. aastal) ning selle jätkuna uurinud ühiskonnas
toimuvate muutuste väljendusi maastikus ning maastiku muutuste mõju
ühiskonnale ja kultuurile laiemalt. Ta on avaldanud arvukalt
teadusartikleid ja juhendanud doktoritöid.
-geoökoloogia professori ametikohale valiti Tiiu Koff
Tiiu Koff (sünd. 1955) on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tunnustatud teadlane, kelle
peamiseks uurimisvaldkonnaks on paleoökoloogilised uuringud valdavalt
palünoloogilise meetodi rakendamise alusel. Hetkel töötab Tiiu Koff
ökoloogia instituudis vanemteadurina ning matemaatika ja loodusteaduste
instituudis dotsendina.
Tiiu Koff on avaldanud ühtekokku 107 teaduspublikatsiooni, mis on teiste
teadlaste poolt pidevalt tsiteeritud. Alates 2000. aastast on Tiiu Koff
kokku kolme ETF grandi hoidja. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel
konverentsidel ning ka ise organiseerinud kahte rahvusvahelist
tööseminari. Tiiu Koff on mitmete rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide
aktiivne partner.
Tiiu Koff on edukalt juhendanud ühte doktori- ja kahte magistritööd,
samuti oponeerinud kahte doktoritööd (Soomes ja Norras). Hetkel juhendab
ta ühte doktoranti.
-vabade kunstide professori ametikohale valiti Sirje Runge
Sirje Runge (sünd. 1950) on tuntud ja tunnustatud kunstnik nii kodumaal
kui väljaspool Eestit ning on pälvinud mitmeid kaalukaid preemiaid. Sirje
Runge lõpetas 1975. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Alates 1995.
aastast töötab Sirje Runge Eesti Kunstiakadeemia kompositsiooni eriala
dotsendina. Sirje Runge on osalenud akadeemilise õppetöö korraldamisel,
õpetamisel, ainevaldkonna õppemetoodika täiustamisel ning õppekavade
arendamisel. Sirje Runge on teinud koostööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti
filmi- ja meediakooliga ning loonud mitmeid kunstipublikule huvipakkuvaid
kursusi (näitkes KUMU meistriklassi programm, erinevad maalialased
koolitused).
Sirje Runge on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub erinevatesse
erialaliitudesse ning on osalenud erialaste žüriide töös. Sirje Runge
on oma loomingut eksponeerinud arvukatel isiku- ja rahvusvahelistel
ühisnäitustel ning tema loomingut on publitseeritud kataloogides ja
teatmeteostes.
-eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professori ametikohale valiti Piret
Viires
Piret Viires (sünd. 1963) on omandanud 2006. aastal doktorikraadi Tartu
Ãœlikoolis eesti kirjanduse erialal. Piret Viirese peamised
uurimisvaldkonnad on seotud postmodernismi, kaasaegse eesti kirjanduse ning
küberkeskkonna (ehk „uute tehnoloogiate“) kirjanduslike ning
kirjandusuurimuslike võimalustega. Piret Viires on avaldanud 27
teadusartiklit ja monograafiat. Alates 2007. aastast töötab Piret Viires
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli eesti keele ja kultuuri instituudis dotsendina.
Piret Viires on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel konverentsidel ja
teadus-arendusprojektides, samuti mitmes sihtfinantseeritavas teemas ning
ETF grandis. Piret Viires on töötanud nii teadusajakirjade kui ka
ilukirjanduse toimetajana ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse
³Ù±ð²¹»å³Ü²õ²õ±ð°ì°ù±ð³Ùä°ù¾±²Ô²¹.
-slaavi keelte professori ametikohale valiti Marina Kotova
Marina Kotova (sünd. 1954) on Peterburi Riikliku Ülikooli slaavi
filoloogia õppetooli professor ja filoloogiadoktor. Tema teaduslikud huvid
on seotud slaavi parömioloogia ja kõrvutava slavistikaga. Marina Kotova
teaduspublikatsioonid on ilmunud näiteks Venemaal, Poolas, Tšehhis,
Hispaanias ja Bulgaarias.
Marina Kotova on juhtinud erinevates Slovakkia ja Tšehhi ülikoolide
slaavi keelte suvekoolide tööd, alates 1999. aastast on ta organiseerinud
iga-aastaseid rahvusvahelisi teaduskonverentse "Slaavi keelte lugemised",
"Keel ja sotsium" ja teisi teadusüritusi. Ta on lektorina esinenud
erinevates Tšehhi, Poola ja Bulgaaria ülikoolides. Alates 2004. aastast
tegeleb Marina Kotova Peterburi Riiklikus Ãœlikoolis slavistika-alaste
õppekavade arenduse ja koostamisega.
2005. aastal pälvis Marina Kotova Bulgaaria Vabariigi haridusministeeriumi
tänukirja "Teenete eest bulgaaria hariduses", 2001. aastal hindas
Peterburi Riiklik Ãœlikool tema "Vene-slaavi ja inglisekeelsete vastetega
vanasõnade sõnastikku" I preemia vääriliseks.
-analüütilise biokeemia professori ametikohale valiti Ruth Shimmo
Ruth Shimmo (end. Kuldvee, sünd. 1966) kaitses 1999. aastal ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Tehnikaülikoolis ioonkromatograafia ja kapillaarelektrofereesialase
doktoritöö. Doktoritöö kaitsmise järel läbis Ruth Shimmo
järeldoktorantuuri Berni Ülikooli Kliinilise Farmakoloogia Instituudis ja
aastatel 2004-2005 Helsingi Ülikoolis. Ruth Shimmo töötab alates 2005.
aastast ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsendina.
Ruth Shimmo on avaldanud 19 artiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritavates
ajakirjades. Ta on olnud edukas teadusgrantide saaja (2 ETFi granti). Ruth
Shimmo teadustöö põhisuunaks on olnud
kapillaarelektromigratsioonimeetodite arendamine ja rakendamine
bioloogiliste, meditsiiniliste ja keskkonnakeemiliste objektide uurimiseks.
Ruth Shimmo on pälvinud mitmeid auhindu ning stipendiume nii Eestis kui
rahvusvahelisel tasandil.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Senat taasvalis viis professorit:
-sotsioloogia professori ametikohale taasvaliti Airi-Alina Allaste;
-raamatuteaduse professori ametikohale taasvaliti Tiiu Reimo;
-romanistika professori ametikohale taasvaliti Ãœlar Ploom;
-informaatika professori ametikohale taasvaliti Peeter Normak;
-poliitikateooria professori ametikohale taasvaliti Rein Ruutsoo.
Valitud professorite ametiaeg algab 1. septembril 2008.
Lisainformatsioon:
Maiki Voore
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee