ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kodunduse lektor Jaana Taar kaitseb oma doktoritööd

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi kodunduse lektoril Jaana Taaril on valminud doktoritöö teemal "Koosmõtlemine Eesti kodundusõppes". Jaana Taar on esimene kodunduse õpetaja Eestis, kelle doktoritöö käsitleb kodundusõppe arendamise temaatikat. Lisaks on ta kodundusõppe suunal Helsingi Ülikoolis esimene välisriigi doktorant. Kaitsmine toimub Helsingi Ülikoolis kasvatusteaduste teaduskonnas 24.november 2017 kell 12 (Siltavuorenpenger 10, auditoorium 229).

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi kodunduse lektoril Jaana Taaril on valminud doktoritöö teemal "Koosmõtlemine Eesti kodundusõppes". Jaana Taar on esimene kodunduse õpetaja Eestis, kelle doktoritöö käsitleb kodundusõppe arendamise temaatikat. Lisaks on ta kodundusõppe suunal Helsingi Ülikoolis esimene välisriigi doktorant. Kaitsmine toimub Helsingi Ülikoolis kasvatusteaduste teaduskonnas 24.november 2017 kell 12 (, auditoorium 229). 

Sotsiaalne õppimine – sügavamaks mõistmiseks või pelgalt lõbuks? 

Eesti kodundusõppes on viimastel aastakümnetel toimunud märkimisväärseid muutusi. Kodunduse õppesisu on avardunud ning õpikäsitlus on õppekavas muutunud. Seetõttu on õppekava poolt seatud nõuete täitmine aineõpetajatele väljakutseks. Käesoleva uuringu eesmärgiks on arendada kodunduse õpetamise praktikaid keskendudes eelkõige õpilaste koosmõtlemisele. Käesolev uuring viidi läbi koostöiselt, arendades koos kodunduse õpetajaga uusi kodunduse tunde. Andmed koguti ühe Eesti üldhariduskooli nelja klassi õpilasrühmadelt. Koosmõtlemise uurimiseks kasutati õpilaste rühmavestluste salvestusi. Ühtlasi uuriti, kuidas õpilased kasutavad keelt kui tööriista koostöiste ülesannete lahendamisel.

Koosmõtlemist peab harjutama

Õpilaste koosmõtlemise sügavus vaheldub grupitöö käigus. Peamisteks teguriteks, mis mõjutavad õpilaste koosmõtlemise sügavust, on nende õpioskused. Puudulikud oskused takistavad eakaaslaste vahelise kõne kvaliteeti ja seeläbi ka õpilase õppimist lähima arengu tsoonis. Selgus, et õpilased kogevad grupitöö protsessis erisuguseid pöördelisi momente, mil tuleb oma teguviisi või mõtlemist muuta. Sellistes situatsioonides on peamiseks abi saamise allikaks teised rühmaliikmed või aineõpetaja. See kinnitab, et rühmatöös kasutatakse keelt tööriistana, vahendamaks informatsiooni ja teadmisi. Kodunduse õpikeskkond pakub ka mitmeid teisi tööriistu, mis annavad õpilastele vihjeid ülesande lahendamiseks. Oskus kasutada olemasolevaid kognitiivseid ja psühholoogilisi tööriistu lihtsustab õpilaste koostöist õppimist kodunduse õpiülesannetes.

Pikk koostöö Soome ja Eesti vahel

Jaana Taari uurimisvaldkond on oluline ka kodundusõppe arendamise seisukohalt laiemalt, kuivõrd see käsitleb kodunduse ainekava rakendamist, mis on väljakutseks ka teistes Põhjamaades. Eestis saab ennast kodunduse valdkonnas täiendada magistrikraadini (õppides käsitöö ja kodunduse õpetajaks). Edasi saaks jätkata kasvatusteaduste doktorikoolis.

Kasvatusteaduste magister Jaana Taar väitleb kasvatusteaduste teaduskonnas 24.11. kell 12 teemal Koosmõtlemine Eesti kodundusõppes. Doktoritöö tuleb kaitsmisele aadressil , auditoorium 229. Doktoritöö kokkuvõte on loetav aadressil 

Doktorikandidaadi kontaktandmed: