ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Haapsalu Kolledži tudengid disainisid Baltecole vanne

Eesti tuntud vannitootja Balteco ettepanekul disainisid Haapsalu Kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini kolmanda kursuse viis tudengit sel semestril vanne.

Eesti tuntud vannitootja Balteco ettepanekul disainisid Haapsalu Kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini kolmanda kursuse viis tudengit sel semestril vanne.

Õppesessioonil toimunud projektiesitlusel oli kohal :

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala üliõpilastel oli täna kursusetööde kaitsmise päev. Esmakursuslased esitlesid meeneid, teise kursuse tudengid riskiteemadel valminud töid ning kolmanda kursuse tudengid tutvustasid Baltecole disainitud vanne.

Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini erialas liiguvad tudengid õppekava juhi Arvo Pärensoni sõnul iga kursustega aste astmelt kõrgemale. „Alustame mingi objektiga, siis käsitleme mingit teemat ja kolmas on disaini ja ettevõtluse koostöö,“ selgitas Pärenson.

„Balteco ettepanek saada tudengeilt värskeid ideid tuli meile üllatusena,“ nentis Arvo Pärenson. „Balteco on ju väärikas ja tunnustatud vannitootja, ekspordib oma tooteid üle maailma. Aga ettevõtte peadisaineril Aivar Habakukel oli mõte, et rakendaks noori, puhtalt lehelt tulnuid disainereid, kes ei tunne nende ettevõtte tehnoloogiat ega turundusstrateegiat.“

Pärensini sõnul olid nii Balteco juhid kui ka disainerid Haapsalu kolledži tudengite disainidud vannidest meeldivalt üllatunud. „Pakuvad juba mõnele tudengile tööd,“ oli Pärsenson oma tudengitega rahul.

Õppekava juht ütles, et vanniprojekti üks oluline osa on see, et tudengid näeksid, kellega nad tulevikus peavad hakkama koostööd tegema. „Kuidas nemad [ettevõtte juhid ja spetsialistid] seda [disaini]maailma näevad ja tõlgendavad,“ lausus Pärenson. „Sa pead olema tunduvalt loomingulisem, kui sul on piirid ees.“

„Idee leidmine pole lihtne, sest neid [vanne] on ju tehtud sadu tuhandeid,“ nentis oma vanne tutvustanud Mirko Põllu. Noormehel oli kursusetööna valminud kolm erinevat vanni, üks neist, Nordic, oli disainitud paadikerest lähtuvalt. „Teema oli huvitav, nõudis palju tööd,“ tõdes Põllu.

__thumb_-2-mirko.jpg

Mirko Põllu disainitud vannimudel

Martti Urma taotles vanni disainides eelkõige lihtsust. Minimalitslik vorm, mäng ellipsitega ja nii need neli mudelit tema arvutis sündisidki. „Baltecole vist ei meeldinud,“ ütles Urma ebalevalt.

__thumb_-2-2015-01-16_1635.png

Martti Urma üks neljast vannimudelist

Balteco peadisainerit sai positiivse hinnangu Kaidi Subbi töö. Subbi uuris põhjalikult Balteco tootekataloogi ning avastas seal tühja niši. Nii sündiski istevann, mis mahub lahedalt kortermaja vannituppa ning on igati sobiv just lastega peredele. „Ise proovisin istudes, mõõtsin mõõdulindiga,“ selgitas Subbi, kuidas ta vanni mõõdud klappima sai. Istevannist oli neiul valminud ka pikem, täismõõdus vann. Balteco peadisainer Habakukk tunnustas neiut selle eest, et ta on ära tabanud, et sellist mudelit Baltecol praegu pole.

__thumb_-2-kaidi.png

 Kaidi Subbi istevann

„Baltecos toodi meid ideede juurest maa peale,“ ütles Anu Rankla. Tema alustas oma vanni disainimist vannitamise ajaloo uurimisega. Näiteks Jaapani puuvannid ja meie tünnid on üsna sarnase kujuga ning loendamatul hulgal on aastasadade jooksul tehtud merekarbi-kujulisi vanne. Rankla pani oma vanni juures need kaks ideed kokku.

__thumb_-2-anu.png

Anu Rankla vannimudelid

Mittevannilise vanniga tuli lagedale Andres Kikas. Ka tema nentis, et vanne on disainitud loendamatul hulgal, proovi siis millegi uudsega lagedale tulla. Oma sadadest kavandidest voolis noormees arvutis kandilise vanni. „Segukasti idee,“ tutvustas Kikas. Balteco peadisaineri hinnangul on Andres Kikas ideede generaator.

__thumb_-2-andres.jpg

Andres Kikase vannimudelid

Arvo Pärenson ütles, et tudengid esitlevad oma töid ka Baltecos. „Siis valitakse esitatud töödest tootearenduse perspektiivikusest lähtudes välja osa, millest tehakse 1:1 mudelid ja ka prototüübid. Ning kui hästi läheb, jõuab mõni mudel ka turule,“ lausus õppekava juht Pärenson.

Meie tudengite projektiesitlusest valmis Ivar Soopanil uudisklipp ka Rahvusringhäälingu . Haapsalu Kolledži uudis algab umbes saate 29. minutil.