ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Jaanuari lõpus saab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis alguse inimõiguste alane projekt Hurmur, mille raames tehakse koostööd maailma selle ala tippudega. Projekt loob võimaluse Eestil tõusta inimõiguste uurimise valdkonnas maailmakaardile. Hurmuri eestvedaja, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli inimõiguste dotsent Mart Susi räägib lähemalt projektist, partneritest ja oodatavatest tulemustest.

Mis on Hurmur ja mida uurima hakatakse?

„Human Rights – mutually raising excellence“ ehk Hurmur on peagi alguse saav inimõiguste alane projekt. Tegemist on Euroopa Komisjoni programmi Horizon 2020 kaudu rahastatava algatusega, mille eesmärk on oluliselt tõsta inimõiguste uurimissuutlikkust Eestis ja Balti riikides. Samuti loodame tagada kodanikuühiskonna paremat arusaamist inimõiguste muutuvast tähendusest nüüdisaegses maailmas. Projekti toetussumma on üle 1 miljoni euro, mis on seniajani Eesti õigusteadusele suurim rahastus Euroopa Liidult.

Projekti kestus on kolm aastat, kuid meie eesmärk on panna alus jätkusuutlikule ja pikaajalisele inimõiguste uurimisele ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. Selle aja jooksul käivitatakse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis rahvusvaheline põhiõiguste uurimiskeskus ning asutatakse rahvusvaheline kõrgetasemeline ajakiri East European Yearbook of Human Rights. Plaanime kaasata laiemalt Ida- ja Kesk-Euroopa inimõiguste teadlasi. Ajakiri jätkab ilmumist ka pärast projekti lõppu.

Mis teeb selle projekti eriti unikaalseks? Kuidas plaanite panustada maailma teadmisse?

Projekti teeb eelkõige unikaalseks selle teema aktuaalsus. Meid ümbritsev maailm on üha keerulisem ja ebakindlam. Sageli puutume kokku väärtussüsteemide kollisiooniga. Inimõigused on valdkond, millest inimestel on tihti oma arvamus. Nad arvavad, usuvad ja teavad midagi, kuid pahatihti ei põhine nende arvamused kindlatel alustel, faktidel või kogemusel. Seepärast on oluline, et saaksime koguda teadmisi läbi rahvusvahelise teadustöö või erinevate institutsioonide (nt kohtute) kogemuste. See on kriitilise tähtsusega välistamaks avalikku diskussiooni ´a la „minu mõningaid mõtteid“ inimõigustest.

Tavaliselt, kui räägitakse inimõigustest, räägitakse kas pagulaste õigustest, seksuaalvähemuste õigustest või laste õigustest. Enamasti ei nähta suurt pilti, ei nähta inimõigusi kui tervikut. Küll aga on projekti eesmärk analüüsida laiemat pilti, kuna kitsendatud vaade võib varjutada üldist diskussiooni.

Projekti raames saavad alguse kaks inimõiguste uurimissuunda. Esimene neist keskendub väljakutsele inimõiguste universaalsusele ja teine uutele inimõigustele, mille tulemuste tutvustamiseks toimuvad ÌìÃÀÓ°ÊÓs ka rahvusvahelised teaduskonverentsid.

Alustame esimesest – mida nimetatakse inimõiguste universaalsuseks ja milliste väljakutsetega universaalsed inimõigused silmitsi seisavad?

Meie arusaam inimõigustest on kujunenud sadu aastaid tagasi. Demokraatliku ühiskonna liikmetel on arusaam, et inimesel on olemas teatud võõrandamatud inimõigused. Inimõigused on meie arusaamas universaalsed, st nad kuuluvad kõigile inimestele vaatamata nende rassile, soole, etnilisele päritlule vms. Lääne ühiskond on arvamusel, et nende „loodud“ inimõigused on justkui üldkehtivad, globaalsed. Viimasel ajal arutletakse üha enam selle üle, kas see ikka nii on. Kõneldakse isegi inimõiguste ajastu lõpust. Mina ise seda seiskohta ei jaga, kuid nn alternatiivseid vaatekohti ja argumente tuleb tunda.

Väljakutseid inimõiguste universaalsusele on nüüdisajal palju. Üks nendest on näiteks asjaolu, et varem on tähtsaks peetud just üksikisikute õigusi, mis on reeglina ülimuslikud riigi ja kogukonna huvide ees. Küll aga on viimasel ajal tekkinud diskussioon selle üle, et ehk on hoopis olulisemad näiteks kollektiivsed või riiklikud huvid. Samuti küsitakse, kas peaksid inimesel olema teatud moraalsed omadused selleks, et inimõigused talle laieneks. Või peaksid inimesel olema ehk hoopis teatud religioossed tõekspidamised? Need on näited sellest, et inimõiguste tähendus on tänapäeval muutumas ja nad on kaotamas oma universaalsust.

Samas – maailm oleks ikka väga teistsugune, kui me loobuksime kasvõi teoreetilises plaanis inimõiguste universaalsuse doktriinist. Lühidalt, väljakutse inimõiguste universaalsusele tähendab paralleelselt erinevate teooriate olemasolu ning uued teooriad ei soovi asendada varasemaid, küll aga eeldavad paralleelsust.

Teise uurimissuunana nimetasid uusi inimõigusi?

Uued inimõigused on just nüüdisajal üles kerkinud õigused, näiteks õigus internetile ja anonüümsetele kommentaaridele, demokraatiale ja vabale kommunikatsioonile, aga ka õigus kvaliteetsele joogiveele ja puhtale elukeskkonnale. Ehk teisisõnu on tegemist õigustega, mille on kaasa toonud ühiskonna muutumine ja areng. Peamised uurimisküsimused on: kuidas uued inimõigused sünnivad ja kuidas on võimalik neid kaitsta? Tuues analoogia astronoomiast – me märkame uut tähte siis, kui ta on juba sündinud, kuid milline on tema tekkeprotsess?

Siin käsitletakse näiteks ka riigi rolli inimõiguste kaitsmisel. Ühelt poolt riigid lubavad seda teha, kuid reaalne olukord siiski näitab, et tihti ei lähe lubadused ja teod kokku. See, et riik on ühinenud paljude inimõiguste deklaratsioonide ja kokkulepetega, ei tähenda veel, et riik ka vastavaid kohustusi täidab.

Tõid välja, et tegemist on rahvusvahelise projektiga. Kes on siin ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli partnerid?

Just, Horizon 2020 programm eeldab koostööd teiste tippuurimiskeskusega. Projekti eestvedaja on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool, kuid eelnevalt välja toodud kahel uurimissuunal teeme koostööd Taani ja Saksamaa teadlastega. Universaalsete inimõiguste ja nende väljakutsete uurimise suunal on peamine koostööpartner Taani Inimõiguste Instituut. Tegemist on globaalses mõttes inimõiguste tippuurimiskeskusega, mille keskus asub Kopenhaagenis.

Uute inimõiguste alal on meie partner Kieli Ülikooli juures asuv Walther Schückingi Rahvusvaheline Õiguse Instituut, mis on vanim jätkuvalt tegutsev rahvusvahelise avaliku õiguse uurimisasutus. Instituut annab välja saksa õigusruumi olulisemat rahvusvahelise õiguse teadusajakirja German Yearbook of International Law.

Tegemist on märkimisväärselt ambitsioonika ettevõtmisega. Millised on sinu ootused projektile, mida täites võiksid olla selle tulemusega rahul?

Esmane eesmärk on saavutada parimal viisil projekti arendus- ja teaduslikud eesmärgid ning tagada nende institutsionaalne jätkusuutlikkus. Loodan, et Eestis sündinud ideed mõjutavad tulevikus nii Euroopa kui kogu maailma akadeemilist kogukonda. Samuti tahaksin, et suudaksime arendada tsiviilühiskonna arusaamist uutest inimõigustest.

Minu ambitsioon on viia ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool inimõiguste tipp-uurimiskeskusena maailmakaardile ning saavutada siin inimõiguste alase maailmatasemel mõtte arendamine, millel oleks küljes kvaliteedimärk. Selleks kaasame erinevaid osapooli ja pöörame tähelepanu edukale koostööle, et partnerid ei väsiks ning tasemel uurimistöö kvaliteet jätkuks ka pärast projekti lõppu. Ãœlikooli siseselt on seejuures võtmetähtsusega järelkasvu koolitamine, milleks tuleb luua doktorikool ning käivitada õiguse doktoriõppekava.

Projektile Hurmur antakse avalöök 29. jaanuaril kell 09.30 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis (M648). Avaüritusel tutvustavad projekti eestvedaja TLÃœ inimõiguste dotsent Mart Susi ja partnerid selle sisu, eesmärke ja plaane. Kieli Ãœlikooli Walther Schückingi Rahvusvahelisest Instituudist osalevad kohtumisel selle direktorid professorid Andreas von Arnaud ja Kerstin Odendahl, Taani Inimõiguste Instituudist on kohal selle teadlased Hans-Otto Sano ja Marie-Juul Petersen.