ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool osales ÃœRO 28. kliimamuutuste konverentsil Dubais
Kliimakonverentsi peetakse igal aastal alates ÜRO esimesest kliimakokkuleppest 1992. aastal. COP28 toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini Dubais Expo Citys. Esmakordselt olid eestvedajate - kliimaministeeriumi ja keskkonnainvesteeringute keskuse kutsel kaasatud Eesti delegatsiooni ettevõtted ja ülikoolid.
Ãœlikoolidel on märgiline roll kliimamuutustega tegelemisel ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool tõstatas kliimakonverentsil kaks teemat. COP28 hariduse ja noorte päeval arutati, kuidas saaks suurendada kliimateadlikkust koolis, katsetati uusi õppevahendeid ning jagati projekti . Kaasa rääkisid professor Jaanus Terasmaa ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool), professor Piia Post (Tartu Ãœlikoo), professor Aveliina Helm (Tartu Ãœlikool, kliimaministeerium) ning Soome kliimanoorte esindaja Hanna Höijer.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna päeval oli vestluspaneel „15 minuti linn„ ja selle kontseptsiooni rakendamise võimalikkusest erinevates linnades. Muuhulgas jagati projekti leide. Paneelis osalesid professor Tauri Tuvikene ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool), professor Tiit Tammaru (Tartu Ãœlikool) ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna strateegiadirektor Raido Roop. Vestlusi modereeris ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arendusprorektor Katrin Saks. Ãœmarlauavestlusest eri riikidest pärit kliimanoortega võttis osa ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli keskkonnamuutustega kohanemise ja nende mõjude leevendamise klastri KEKO koostöö juht Katrin Männik. Rõõmu pakkus osalejatele see, et Eestit e-riigina teatakse suurepäraselt nii Aafrikas kui ka Aasias. Samuti sai Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev World Cleanup Day ÃœRO ametlikku kalendrisse.
Kliimaküsimused on tihtipeale nii komplekssed, et üksikisikule võib tunduda tema roll tühine. Tegelikult saame igapäevaselt teha paar sammu selles suunas, et tarbiksime vähem, tekiks vähem jäätmeid, laseksime asju ringlusse, kasutaksime loodussõbralikke materjale, järgiksime seda ka oma töökohas jm. Edasiseks eluks vajame rohkem tasakaalu keskkonna, ühiskondlike ja majanduslike tegurite vahel. Noorte poolt toodi väljakutsena esile, et endiselt soovitakse järjest paremaid töökohti ega mõelda globaalsetele kliimaprobleemidele. Kliimakasvatus algab maast madalast, kliimateadlikkuse ja ainuke loogiline tee on oskuste suurendamine läbi haridusprogrammide ning sellest peab saama digi- ja roheajastu peavool. Psühholoogilisel ja mentaalsel toel on järjest kasvav roll ja vajame juurde roheoskuste ja -teadmistega juhte, eksperte, õppejõude ja teadlasi, kes on avatud mõtlema oma valdkonnas sellistele teemadele ning tegema vajalikke arendusi nii oma õppekavades kui teadusprojektides. Pigem alustada täna ja panustame rohkem, sest homme on see juba kõik ressurssimahukam. Mõttekaaslasi ja koostööpartnereid leiab üle maailma.
Hea on tõdeda, et järgmisel kahel aastal on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil KEKO klastri juhtimisel võimalus osaleda „EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerluses ministeeriumitele“. Raamlepingu eesmärk on luua tugev ja paindlik partnerlus ministeeriumide ja teaduskonsortsiumide vahel, mis toetab Eesti kliimaeesmärkide saavutamist läbi teadmistepõhise poliitikakujundamise. Eesti seisab silmitsi keerulise ülesandega viia oma siseriiklikud õigusaktid ja arengukavad kooskõlla Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkidega, pidades silmas ka kaugemaid eesmärke 2040.a. ja 2050.a