Suure volbrikontserdi kõrge lend
Kui sa ei oota midagi, üllatud kergesti. Kui ootad midagi ilusat ja head, on üllatus raskem tulema. Kui ootad midagi erilist, jääb kaduvväike võimalus, et selle ka saad. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli sümfooniaorkestri volbrikontserdil see elamus saabus. Kõik, kes sellest osa ei saanud, saavad tunda vaid piiritut kahjutunnet, et kohale ei tulnud
Kui sa ei oota midagi, üllatud kergesti. Kui ootad midagi ilusat ja head, on üllatus raskem tulema. Kui ootad midagi erilist, jääb kaduvväike võimalus, et selle ka saad.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli sümfooniaorkestri volbrikontserdil see elamus saabus. Kõik, kes sellest osa ei saanud, saavad tunda vaid piiritut kahjutunnet, et kohale ei tulnud. Kuigi – publikut oli niigi nõnda palju, et tükk aega kostus lisatoolide paigaldamise plaginat.
Aga siis ta algas, võimas lend üle emotsioonide, helide, pingelise õhustiku. Jah, kuulajaid ei hakatud vaevama aeglaste ning tundmatute heliteostega. Anti tuld kõrvadele, silmadele ning hingele. Sähvisid valgusvälgud ja vaimuvälgud. Jooksis higi, vaikselt, kuid see-eest visalt.
Aplaus, mis algul vaikselt mööda pingiridu hiilis, paisus vahepeal tormiks, tõi soliste saali tagasi, pani veelkord kummardama, andis neile tänu ning enesekindlust kindlasti veel nädalateks.
Midagi suurt on tehtud, et see orkester on loodud. Nüüd tuleb pakkuda muusikat, kuni see hinges üle keeb. Ollakse ju parimas eas, parimas vormis, pea ümber esimeste tunnustuste loorberipärg. Oodata pole siin midagi, kui, siis järgmisi kontserte.
Mida siis soovida? Uuendusmeelsust. Iga kord olla veidi teisiti, see annab olemisele uue vääringu ning mõtte. Volbrikontserdi lahendus lennuki lennuga oli värske ja kandis. Meie emotsiooniväravad pole ju nii ahtakesed, et neist ainult muusika läbi mahuks. Üks emotsioon on teisele toeks, väike naer lõdvestab ka need lihased, mis võimsast filmimuusikast veidi pingesse tõmbunud.
Kokkuvõttes: kui tuleb uus volbrikontsert, olge kohal!
Tekst: Sulev Oll
Fotod: Kadri Kiigema