����Ӱ��

Ülikoolipoolne täitja: dotsent Kristjan Port, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, terviseteaduste osakond.

   
Lugu "Sportlyzer aitab tervisesportlastel trennirütmi säilitada" ajakirjast HEI:
        
Eesti idufirma Sportlyzer (sport+analyzer) arendab tarkvara, mis analüüsib tervisesportlase treeninginfot ning planeerib selle põhjal eesmärgist lähtuvaid treeninguid.
    
Sportlyzeri tarkvara peaks aitama jagu saada levinud probleemist – kõikuvast motivatsioonist. „Inimene ise ei pruugi arugi saada, millest tema treeningpausid tingitud on. Nii võib kujuneda vastumeelsus igasuguse sporditegevuse vastu,” räägib ettevõtte arendusjuht Tõnis Saag. „Meie tarkvara analüüsib inimese treeninguid ja aitab tal avastada võimalikke probleeme, millest on tingitud n-ö augud sporditegemises.” 
  
Põhimõtteliselt hakkab asi toimima nii: kasutaja sisestab programmi andmed – alates vanusest, kaalust, töö iseloomust, keskmisest treeningaktiivsusest ja harrastatavast spordialast, lõpetades treeningute kestuse, intensiivsuse ja pulsisageduse näitajatega.
   
„Eri tasemel treenijad on valmis sisestama erineval hulgal infot,” selgitab Saag. „Sammulugejaga Malle soovib kirja panna ainult päeval tehtud samme, samas tahab Andrus jälgida ka oma jooksu kilomeetriaja dünaamikat. Seega oleneb sisestatav info kasutaja profiilist.”
  
Seejärel tarkvara analüüsib andmeid ning teeb edaspidisteks trennideks soovitusi. Uus trenn ja uus andmete sisestamine – nii käib kõik ringiratast. Esialgu peavad kasutajad ise kõik andmed sisestama. Edaspidi on kavas Sportlyzeriga siduda kasutatavamad spordimonitooringu vahendid, nagu sammulugejad, pulsikellad jt.
   
Sportlyzer siseneb armutu konkurentsiga turule. Mitmed suured tegijad nagu Polar, Suunto ja Nike pakuvad oma seadmetega kaasa põhjalikke programme. Tihe rebimine käib ka veebis, kus treeningute planeerimiseks saab kasutada selliseid keskkondi nagu TrainingPeaks, DailyMile, DailyBurn jt. Analoogsed programmid liiguvad ka nutitelefonidesse – näiteks on olemas iPhone’i RunKeeper ja Nokia SportsTracker.
  
„Seltskond, kellega tuleb rinda pista ja keda edestada on tugev – kohane ühele asjalikule spordilahendusele,” muigab Saag.
  
Sportlyzeri erinevuseks nimetatud lahendustega võrreldes peab ta kasutajasõbralikkust. „Kui olemasolevad lahendused koguvad andmeid ja teevad neist statistilisi väljavõtteid, siis inimesed ei oska neid ise tõlgendada ja nii on andmed nende jaoks lihtsalt kasutu hunnik bitte. Sportlyzer muudab need muidu kasutud bitid kasulikeks ja praktilisteks soovitusteks,” märgib Saag.
  
Millal Sportlyzer turule tuleb, jääb saladuseks. Ideed on lihvitud ligi aasta ning meeskond on kokku pandud. Teadus-arendustöö poolelt tehakse koostööd ����Ӱ�� Ülikooli teaduri Kristjan Porti ja sama kõrgkooli spordipsühholoogi Aave Hannusega. Äriarenduses töötavad aktiivselt kaasa internetiettevõtja Jüri Kaljundi ning Eesti Arengufond, kes on Sportlyzeri kaasanud oma inkubaatorisse.
   
Potentsiaalse turuna näeb Saag Sportlyzerile tervet maailma ning raha kavatsetakse teenida reklaami ning teenuste pealt. „Hetkest, kui kasutaja soovib keskkonnalt saada rohkem kui pelgalt treeningupäeviku pidamine ja sõpradega treeningute kõrvutamine, ehk kui ta soovib kasutada intelligentset planeerimistarkvara, tuleb tal selle eest tasuda,” ütleb Saag. „Kui palju, see selgub. Kindlasti kordades vähem kui spordiklubide liikmemaksud või eratreenerite konsultatsioonid.”
   
Kuidas Sportlyzer võiks toimida?
   
Tõnis Saag toob näiteid:
* Toivo logib ennast Sportlyzerisse sisse ja näeb oma virtuaalset kujundit. Kutsume seda „termomehikeseks”. Selle eri osade värvid peegeldavad eri treeninguliike. Toivo leiab ühe pilguga üles kriitilised kehaosad, mis peegeldavad eri treeninguliike. Ta klikkab neil ja saab infot, mida ta tegema peaks olukorra parandamiseks. Edasi läheb ta oma  treeningukalendri lehele, kus tarkvara on juba koostanud soovitusliku treeningplaani. Ja ühtlasi näeb ta ka seda, kes temaga seotud Sportlyzeri kasutajatest (sõpradest) samal päeval treenivad ja kellega saaks koos trenni minna.
* Toivo „termomehike” annab talle märku võimalikust motivatsioonilangusest, sest ta on järjepidevalt oma spinningutrennid vahele jätnud. Toivo võtab noomitust kuulda ja täidab valikvastustega ankeedi, mis tuvastab selle treeninguga seotud tugeva ebamugavustunde. Tarkvara soovitab Toivol valida endale mõni teine spordiala. 
   
Allikas: Toivo Tänavsuu, , Ajakiri HEI, november 2009, lk 6 (artikkel aveneb *.pdf-failina)