Riskinoored: alaealiste komisjonid teevad otsuseid „üle meie pea“
Kolmapäeval, 23. aprillil kell 12 kaitseb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Ilona-Evelyn Rannala oma doktoritööd, milles uuris alaealiste komisjonide näitel dialoogi olulisust töös riskikäitumisega noortega.
Kolmapäeval, 23. aprillil kell 12 kaitseb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Ilona-Evelyn Rannala oma doktoritööd, milles uuris alaealiste komisjonide näitel dialoogi olulisust töös riskikäitumisega noortega.
Doktoritöö „Dialoogi olulisusest töös riskikäitumisega noortega. Alaealiste komisjonide näitel“ käsitleb alaealiste õigusrikkujate ja nendega töötavate täiskasvanute tõlgendusi noorte eluolukordadest olemasoleva praktika (alaealiste komisjonid) valguses. „Töö põhifookuseks oli küsimus, et kuidas kirjeldavad ja mõistavad endaga toimuvat noored ise ning kuidas täiskasvanud,“ märkis Rannala.
Doktoritööst selgub, et põhilised sarnasused õigusrikkuja noore sotsiaalse tegelikkuse kirjeldamisel on faktide kirjeldamisel. „Nii noored kui ka alaealiste komisjonide liikmed olid ühel meelel toimunud õigusrikkumise, kaasnevate probleemide ning peretausta faktide osas. Töö tulemustest tuli esile, et noored ise ei dramatiseeri oma olukorda ning suhtuvad peresse ja vanematesse pigem kaitsvalt,“ rääkis Rannala.
Alaealiste komisjonide liikmed samal ajal andsid taunivaid hinnanguid ühel või teisel viisil toimetulematutele lapsevanematele, aga ka koolile, kus nappis riskikäitumisega noortega töötamiseks oskusi. Taunivad hinnangud professionaalidele kordusid ka õigust rikkunud noorte hinnangutes. Mõlemad osalised pidasid samas kuulava ja mõistva täiskasvanu rolli noore inimese elus oluliseks. Alaealiste komisjonide liikmed rõhutasid vajadust suurendada professionaalide rolli ja teisalt leidsid, et sobivaid inimesi kui ka vastutuse võtmist on selles valdkonnas Eestis vajaka.
Noored tõstsid hoopis esile inimesi kogukonnast või sõpruskonnast ning rõhutasid, et professionaalidega on neil suhted sageli konfliktsed, probleemsed ja usalduseta, mistõttu nad abi ja toetust selleks ette nähtud kohtadest ei otsi ega looda. „Töö tulemusel võib öelda, et rõhuasetused alaealiste õigusrikkujate ning nendega töötavate täiskasvanute määratlustes on erinevad, mis ühe asjaoluna takistab edasiviivate ja noori võimestavate lahenduste leidmist,“ tõdes Rannala. „Muuhulgas väitsid noored, et komisjon teeb otsuseid „üle nende pea“, need on formaalsed ja kasutud.“
Rannala märkis, et loodab, et uus väljatöötamisel olev süsteem loob võimalused noorte kaasamiseks ja nende arvamuse arvestamiseks nende elu puudutavates otsustes. „Loodan, et professionaalid, kes riskikäitumisega noortega töötavad (nii komisjonides, omavalitsustes kui ka koolides), saavad vastava väljaõppe.“
Doktoritöö juhendajad on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsent Anne Tiko ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli lektor Karmen Toros.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis .
Avalik kaitsmine toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli auditooriumis M-213, Uus-Sadama tn 5.