Rektori pärastlõuna: "Mikroskoobi all on terve eluviis“
20. novembril toimus rektori pärastlõuna sarja teine üritus nimega "Mikroskoobi all on terve eluviis". Kristjan Porti, Marju Medari, Airi Värniku ja Merike Sisaski ettekanded keskendusid liikumise, erivajaduste, vaimse tervise ja elukeskkonna problemaatikale, kohal olid tervisevaldkonna esindajad avalikust- ja erasektorist, mittetulundusühingutest ja ülikoolist.
20. novembril toimus rektori pärastlõuna sarja teine üritus nimega "Mikroskoobi all on terve eluviis". Kristjan Porti, Marju Medari, Airi Värniku ja Merike Sisaski ettekanded keskendusid liikumise, erivajaduste, vaimse tervise ja elukeskkonna problemaatikale, kohal olid tervisevaldkonna esindajad avalikust- ja erasektorist, mittetulundusühingutest ja ülikoolist.
Laudkondlikus arutelus leiti, et ennekõike peab tervislikumalt käitumise juurde jõudma inimene ise, kuid tähtis on siin kooli, kodu ja meedia toetav roll. Arutati, et koolides on praegu liiga vähe terviseõpetuse tunde ning et inimestele peab õpetama pigem enda keha kuulamist ja selle vajaduste tuvastamist kui sportlike saavutuste jaoks treenimist. Sportliku liikumise edendamiseks pole vaja tekitada niivõrd spordiradu, kui rajada turvalisi liikumisteid igapäevasteks tegevusteks.
Kohalviibijad nentisid, et huvi massispordi ürituste vastu on kasvanud ja see on hea. Problemaatiline on, kui seal käiakse üks kord aastas muud treeningut tegemata või treenitakse sportliku tulemuse saavutamise nimel üle. Ennekõike peaks inimene võistlema iseendaga, eesmärgiks peaks olema positiivne tulemus, kehakaalu langus ja vähem stressi. Oluline on leida viisid, kuidas näidata, et tervislik käitumine on positiivne, rõõmu valmistav ja head enesetunnet loov.
Esile tõstatusid erinevad eakate inimestega seonduvad küsimused. Positiivsena märgiti ära, et eakate suhtumine tervislikku liikumisse muutumas. Aidanud on meedia eeskuju, spordisaalide ja liikumisradade rajamine.
Vaimse tervise arendamise seisukohast seostuvad paljud tegevused säästva arengu kaasaegsete lähenemistega. Probleemina toodi välja tänapäeva tarbimisühiskonna kaasnähtused – tööstress, vajadus olla naabrist parem ja eetika ning moraalsete väärtuste taandumine. Toodi välja ka konkreetseid soovitusi ettevõtetele, näiteks luua vaikuse ruumid, kus inimesed saaksid käia puhkamas.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rolli nähti edasises sobiva tervet eluviisi toetava kommunikatsiooni väljatöötamises, samuti turvalise treenimise õpetamises ning õpetajate ettevalmistamises. Pakuti välja tõhustada koostööd teiste organisatsioonidega, näiteks haiglatega, erinevate teadusvaldkondade uurimissuundade sisendi saamiseks.
Positiivseks näiteks toodi Haapsalu Kolledži koostöö Maanteeametiga liiklusohutuse alase õppe edendamiseks, mida saab laiendada turvalisema elu, tervema elu ja tervislikumate eluviiside temaatikaga.
Kirjutas: Ott Alemaa