Rektoraat ja üliõpilasliidrid kohtusid õppemaksude tõusu teemal
Täna, 4. oktoobril kohtusid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor professor Rein Raud,akadeemiline prorektor Heli Mattisen, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ãœliõpilaskonnajuhatuse esimees Joonas Pärenson ning aseesimehed Liisa Lumiste ja GetterTiirik. Arutati ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis riigieelarvevälistel kohtadelõppivaid üliõpilasi puudutavat kuni 16,7%-list õppemaksude tõstmiseplaani, mis peaks rakenduma 2008. aasta septembris.
Heli Mattisen rääkis kohtumisel, miks ülikoolil ei ole võimalik
külmutada riigieelarvevälistel kohtadel õppivate üliõpilaste
õppemakse praegustele tasemetele. Ta selgitas, et riikliku
koolitustellimuse baasmaksumuse 30%-lise tõusuga peab kaasnema
õppemaksude tõus, sest vastasel juhul peab ülikool senisest veelgi enam
kasutama riigitellimusest laekuvat raha tasuliste üliõpilaste õppekulude
katmiseks,mis ei ole kooskõlas üliõpilaste võrdse kohtlemise
põhimõttega. Samuti ei saa õppejõudude oodatavat keskmist palgatõusu
jätta 10% juurde olukorras, kus üldhariduskoolide õppejõudude palgad
tõusevad 20%. Keskmine palgatõus peab küündima vähemalt 15%-ni, eriti
olukorras, kus teiste suuremate avalik-õiguslike ülikoolide õppejõudude
palgatase on juba praegu kõrgem ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli omast.
Rein Raud osutas ka faktile, et pärast järgmisel sügisel planeeritavat
õppemaksude tõusu jääksid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppemaksud endiselt
madalaimateks võrreldes teiste ülikoolidega. Ka on näiteks meie
bakalaureuseõppe üliõpilastel pärast kolme aasta pikkuseid õpingud
võimalik õppida neljas aasta ülikoolis tasuta. Selline soodustus peab
rektori hinnangul ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis kindlasti säilima.
Üliõpilaskonna esindajad väljendasid seisukohta, et nad on õppemaksude
tõstmise vastu. Samas tutvustasid nad ka üht uut ettepanekut. Nimelt
tänases olukorras, kus riiklik rahastamissüsteem ülikooli ei rahulda
ning riikliku koolitustellimuse baasmaksumuse tõusust jääb ülikoolile
ikka väheks, tuleks haarata initsiatiiv ning koos teiste Eesti ülikoolide
ja üliõpilaskondadega asuda välja pakkuma alternatiivseid kõrghariduse
rahastamismudeleid, pidada neil teemal arutelusid nii omavahel kui ka
avalikult. Rektoraadi esindajad toetasid ideed.
Kohtumisel puudutati ka õppetöö kvaliteedi tõstmise teemasid. Rektoraat
suhtub täie tõsidusega üliõpilaste ettepanekutesse kvaliteedi
tõstmiseks ülikoolis ning selgitas, et selleks on ülikooli struktuuri
juba loodud akadeemilise audiitori ametikoht. Üliõpilaste poolt
ettepandud õppekorralduse eeskirja järelvalve hakkab kuuluma tema
töökohustuste hulka pärast struktuurireformi teostumist. Vahetati
mõtteid ka paremate õppejõudude tunnustamissüsteemi korraldamise kohta.
Arutati ka ettepanekut üle 80 üliõpilasele peetavate loengute kaotamise
kohta, kuid ei peetud mõistlikuks seada sisse piiranguid juurdepääsule
paremate õppejõudude loengutesse. Küll aga arutati võimalusi, kuidas
suurendada väiksemate õpperühmadega kursuste osakaalu tunniplaanis ja
tõsta akadeemilise nõustamise taset ning vältida olukorda, kus
soovituslikke tunniplaane käsitatakse poolkohustuslikena.
Taustainfo
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektoraat on valmistatud ette kalkulatsiooni
riigieelarvevälistel kohtadel õppivaid üliõpilasi puudutava kuni
16,7%-liseks õppemaksude tõusuks alates 2008. aasta septembrist.
Dokumendi esmatutvus toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli otsustuskogus – senatis
– 8. oktoobril. Sama teema arutelu jätkub senatis ka 22. oktoobril ja
12. novembril.
1. oktoobril tuli kokku TLÃœ Ãœliõpilaskonna volikogu, kus ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ülikooli üliõpilaste valitud esindajad ütlesid välja seisukoha, et
„ülikool peab tänaseid ja tulevasi tudengeid kohtlema võrdselt ning
see peab väljenduma ka õppemaksudes. Volikogu seadis Üliõpilaskonna
juhatusele ülesandeks selgitada välja üliõpilastele vastuvõetav
hinnatõus ning alustama rektoraadiga läbirääkimisi kavandatud
õppemaksude vähendamiseks.“ Volikogu saatis ka pöördumise Vabariigi
Valitsusele palvega „vaadata üle ülikoolide rahastamine selliselt, et
ülikoolide eelarved sõltuksid vähem õppemaksude laekumisest“.
2. oktoobril kohtusid omavahel TLÜ Üliõpilaskonna volikogu juhatus
Joonas Pärenson, Getter Tiirik ja Liisa Lumiste ning TLÜ teenistujate
ametiühingu liidrid Leif Kalev ja Paul Tammela, kes väljendasid soovi, et
„õppejõudude palga alammäärasid on vaja tõsta vastavalt
üliõpilaskoha baasmaksumuse tõusule ning riigil peab olema kindel
strateegia õppejõudude palga tõusuks lähiaastatel ning ülikoolide
rahastamise jätkusuutliku mudeli kujundamiseks laiemalt.“
1. oktoobri seisuga õpib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis 8018 üliõpilast. Neist
riigieelarvelistel (tasuta) kohtadel õpib 41% ning riigieelarvevälistel
(tasulistel) kohtadel 59%. Riigieelarvevälistel kohtadel õppijatele
maksab hetkel ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis õppimine valdavalt 12 000 krooni
semestris. Üksikutel erialadel on õppemaks ka 9000 krooni ning kalleim
eriala maksab 22 000 krooni semestris.
Alates 1. jaanuarist 2008 suureneb riigieelarvest ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolile
antava riikliku koolitustellimuse baasmaksumus 30% võrra.
Bakalaureuseõppes kujuneb uueks baasmaksumuseks 26000 krooni (seni 20000
krooni), magistriõppes 39000 krooni (seni 30000 krooni). Riikliku
koolitustellimuse baasmaksumuse tõus võimaldab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil tagada
oma töötajatele konkurentsivõimalised palgad siiski ainult juhul, kui
suurenevad ka laekumised riigieelarvevälistel kohtadel õppivate
üliõpilaste õppemaksudest.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppetegevuse eelarvest moodustavad riikliku
koolitustellimuse vahendid hetkel 52%. Ãœlikooli kui organisatsiooni
toimimine tervikuna kaetakse 90% ulatuses õppetegevusest laekuvatest
vahenditest. Õppemaksude kujundamisel arvestatakse mitte ainult vahetu
õppetegevusega seotud kulusid, vaid ka sellega kaasnevaid kulusid,
muuhulgas investeeringuid infrastruktuuri.
Järgmisel nädalal teeb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektoraat senatile ettepaneku
lähtuda uute õppemaksumäärade kujundamisel järgmistest
±èõ³ó¾±³¾Ãµ³Ù±ð³Ù±ð²õ³Ù:
* Ühtlustada õppemaksusid valdkondade lõikes, kehtestades ühesugused
õppemaksud sarnase õppevormi, õppejõudude koosseisu,
infrastruktuurivajaduse ning üliõpilaste arvuga õppekavadel.
Õppekavadel, kus üliõpilaste arv on teiste sama valdkonna õppekavadega
võrreldes oluliselt suurem, on otstarbekas kehtestada kõrgem
õ±è±è±ð³¾²¹°ì²õ³Ü³¾Ã¤Ã¤°ù.
* Magistriõppes on otstarbekas eristada rakenduslikku ning akadeemilist
haru. Esmajoones tööturu vajadustele suunatud rakendusliku väljundiga
õppekavade sihtrühm on töötavad inimesed, samas kui akadeemilise suuna
valivad esmajoones äsja bakalaureuseõppekava lõpetanud, kellel on
oluliselt enam probleeme toimetulekuga. Näide ühest valdkonnast:
psühholoogia ³¾²¹²µ¾±²õ³Ù°ù¾±Ãµ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹ ja organisatsioonikäitumise
³¾²¹²µ¾±²õ³Ù°ù¾±Ãµ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹
* Bakalaureuse- ja magistriõppe keskmine semestriõppemaksu tõus on
vähemalt 15% (riikliku koolitustellimuse baasmaksumuse tõus 30%).
Õppemaksu miinimumiks bakalaureuseõppes on 14 000 krooni (2007. aastal 12
000, tõus 16,7%) ja magistriõppes 13 000 krooni.
* Doktoriõppe õppemaksude kehtestamine (või ka mittekehtestamine) on
seotud doktoriõppe eeskirja ning finantseerimispõhimõtete uuendamisega
laiemalt. Ettepanekute paketi töötab välja ning arutelu algatab
teadusprorektor.
* Tõsta enne 2008. aastat riigieelarvelistele kohtadele vastu võetud
üliõpilaste õppemaksusid 10%, arvestades samas, et õppemaks ei kujuneks
kõrgemaks 2008. aastal vastuvõetavate üliõpilaste õppemaksust.
Uued õppemaksumäärad kehtestab senat.
Tormis Laanisto
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ãœliõpilaskonna teabespetsialist
55673819
pr@esindus.ee
Krista Männa
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
640 9119; 515 6364
krista.manna@tlu.ee
külmutada riigieelarvevälistel kohtadel õppivate üliõpilaste
õppemakse praegustele tasemetele. Ta selgitas, et riikliku
koolitustellimuse baasmaksumuse 30%-lise tõusuga peab kaasnema
õppemaksude tõus, sest vastasel juhul peab ülikool senisest veelgi enam
kasutama riigitellimusest laekuvat raha tasuliste üliõpilaste õppekulude
katmiseks,mis ei ole kooskõlas üliõpilaste võrdse kohtlemise
põhimõttega. Samuti ei saa õppejõudude oodatavat keskmist palgatõusu
jätta 10% juurde olukorras, kus üldhariduskoolide õppejõudude palgad
tõusevad 20%. Keskmine palgatõus peab küündima vähemalt 15%-ni, eriti
olukorras, kus teiste suuremate avalik-õiguslike ülikoolide õppejõudude
palgatase on juba praegu kõrgem ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli omast.
Rein Raud osutas ka faktile, et pärast järgmisel sügisel planeeritavat
õppemaksude tõusu jääksid ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppemaksud endiselt
madalaimateks võrreldes teiste ülikoolidega. Ka on näiteks meie
bakalaureuseõppe üliõpilastel pärast kolme aasta pikkuseid õpingud
võimalik õppida neljas aasta ülikoolis tasuta. Selline soodustus peab
rektori hinnangul ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis kindlasti säilima.
Üliõpilaskonna esindajad väljendasid seisukohta, et nad on õppemaksude
tõstmise vastu. Samas tutvustasid nad ka üht uut ettepanekut. Nimelt
tänases olukorras, kus riiklik rahastamissüsteem ülikooli ei rahulda
ning riikliku koolitustellimuse baasmaksumuse tõusust jääb ülikoolile
ikka väheks, tuleks haarata initsiatiiv ning koos teiste Eesti ülikoolide
ja üliõpilaskondadega asuda välja pakkuma alternatiivseid kõrghariduse
rahastamismudeleid, pidada neil teemal arutelusid nii omavahel kui ka
avalikult. Rektoraadi esindajad toetasid ideed.
Kohtumisel puudutati ka õppetöö kvaliteedi tõstmise teemasid. Rektoraat
suhtub täie tõsidusega üliõpilaste ettepanekutesse kvaliteedi
tõstmiseks ülikoolis ning selgitas, et selleks on ülikooli struktuuri
juba loodud akadeemilise audiitori ametikoht. Üliõpilaste poolt
ettepandud õppekorralduse eeskirja järelvalve hakkab kuuluma tema
töökohustuste hulka pärast struktuurireformi teostumist. Vahetati
mõtteid ka paremate õppejõudude tunnustamissüsteemi korraldamise kohta.
Arutati ka ettepanekut üle 80 üliõpilasele peetavate loengute kaotamise
kohta, kuid ei peetud mõistlikuks seada sisse piiranguid juurdepääsule
paremate õppejõudude loengutesse. Küll aga arutati võimalusi, kuidas
suurendada väiksemate õpperühmadega kursuste osakaalu tunniplaanis ja
tõsta akadeemilise nõustamise taset ning vältida olukorda, kus
soovituslikke tunniplaane käsitatakse poolkohustuslikena.
Taustainfo
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektoraat on valmistatud ette kalkulatsiooni
riigieelarvevälistel kohtadel õppivaid üliõpilasi puudutava kuni
16,7%-liseks õppemaksude tõusuks alates 2008. aasta septembrist.
Dokumendi esmatutvus toimub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli otsustuskogus – senatis
– 8. oktoobril. Sama teema arutelu jätkub senatis ka 22. oktoobril ja
12. novembril.
1. oktoobril tuli kokku TLÃœ Ãœliõpilaskonna volikogu, kus ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ülikooli üliõpilaste valitud esindajad ütlesid välja seisukoha, et
„ülikool peab tänaseid ja tulevasi tudengeid kohtlema võrdselt ning
see peab väljenduma ka õppemaksudes. Volikogu seadis Üliõpilaskonna
juhatusele ülesandeks selgitada välja üliõpilastele vastuvõetav
hinnatõus ning alustama rektoraadiga läbirääkimisi kavandatud
õppemaksude vähendamiseks.“ Volikogu saatis ka pöördumise Vabariigi
Valitsusele palvega „vaadata üle ülikoolide rahastamine selliselt, et
ülikoolide eelarved sõltuksid vähem õppemaksude laekumisest“.
2. oktoobril kohtusid omavahel TLÜ Üliõpilaskonna volikogu juhatus
Joonas Pärenson, Getter Tiirik ja Liisa Lumiste ning TLÜ teenistujate
ametiühingu liidrid Leif Kalev ja Paul Tammela, kes väljendasid soovi, et
„õppejõudude palga alammäärasid on vaja tõsta vastavalt
üliõpilaskoha baasmaksumuse tõusule ning riigil peab olema kindel
strateegia õppejõudude palga tõusuks lähiaastatel ning ülikoolide
rahastamise jätkusuutliku mudeli kujundamiseks laiemalt.“
1. oktoobri seisuga õpib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis 8018 üliõpilast. Neist
riigieelarvelistel (tasuta) kohtadel õpib 41% ning riigieelarvevälistel
(tasulistel) kohtadel 59%. Riigieelarvevälistel kohtadel õppijatele
maksab hetkel ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis õppimine valdavalt 12 000 krooni
semestris. Üksikutel erialadel on õppemaks ka 9000 krooni ning kalleim
eriala maksab 22 000 krooni semestris.
Alates 1. jaanuarist 2008 suureneb riigieelarvest ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolile
antava riikliku koolitustellimuse baasmaksumus 30% võrra.
Bakalaureuseõppes kujuneb uueks baasmaksumuseks 26000 krooni (seni 20000
krooni), magistriõppes 39000 krooni (seni 30000 krooni). Riikliku
koolitustellimuse baasmaksumuse tõus võimaldab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolil tagada
oma töötajatele konkurentsivõimalised palgad siiski ainult juhul, kui
suurenevad ka laekumised riigieelarvevälistel kohtadel õppivate
üliõpilaste õppemaksudest.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppetegevuse eelarvest moodustavad riikliku
koolitustellimuse vahendid hetkel 52%. Ãœlikooli kui organisatsiooni
toimimine tervikuna kaetakse 90% ulatuses õppetegevusest laekuvatest
vahenditest. Õppemaksude kujundamisel arvestatakse mitte ainult vahetu
õppetegevusega seotud kulusid, vaid ka sellega kaasnevaid kulusid,
muuhulgas investeeringuid infrastruktuuri.
Järgmisel nädalal teeb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektoraat senatile ettepaneku
lähtuda uute õppemaksumäärade kujundamisel järgmistest
±èõ³ó¾±³¾Ãµ³Ù±ð³Ù±ð²õ³Ù:
* Ühtlustada õppemaksusid valdkondade lõikes, kehtestades ühesugused
õppemaksud sarnase õppevormi, õppejõudude koosseisu,
infrastruktuurivajaduse ning üliõpilaste arvuga õppekavadel.
Õppekavadel, kus üliõpilaste arv on teiste sama valdkonna õppekavadega
võrreldes oluliselt suurem, on otstarbekas kehtestada kõrgem
õ±è±è±ð³¾²¹°ì²õ³Ü³¾Ã¤Ã¤°ù.
* Magistriõppes on otstarbekas eristada rakenduslikku ning akadeemilist
haru. Esmajoones tööturu vajadustele suunatud rakendusliku väljundiga
õppekavade sihtrühm on töötavad inimesed, samas kui akadeemilise suuna
valivad esmajoones äsja bakalaureuseõppekava lõpetanud, kellel on
oluliselt enam probleeme toimetulekuga. Näide ühest valdkonnast:
psühholoogia ³¾²¹²µ¾±²õ³Ù°ù¾±Ãµ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹ ja organisatsioonikäitumise
³¾²¹²µ¾±²õ³Ù°ù¾±Ãµ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹
* Bakalaureuse- ja magistriõppe keskmine semestriõppemaksu tõus on
vähemalt 15% (riikliku koolitustellimuse baasmaksumuse tõus 30%).
Õppemaksu miinimumiks bakalaureuseõppes on 14 000 krooni (2007. aastal 12
000, tõus 16,7%) ja magistriõppes 13 000 krooni.
* Doktoriõppe õppemaksude kehtestamine (või ka mittekehtestamine) on
seotud doktoriõppe eeskirja ning finantseerimispõhimõtete uuendamisega
laiemalt. Ettepanekute paketi töötab välja ning arutelu algatab
teadusprorektor.
* Tõsta enne 2008. aastat riigieelarvelistele kohtadele vastu võetud
üliõpilaste õppemaksusid 10%, arvestades samas, et õppemaks ei kujuneks
kõrgemaks 2008. aastal vastuvõetavate üliõpilaste õppemaksust.
Uued õppemaksumäärad kehtestab senat.
Tormis Laanisto
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Ãœliõpilaskonna teabespetsialist
55673819
pr@esindus.ee
Krista Männa
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
640 9119; 515 6364
krista.manna@tlu.ee