Reili Pae: Üha rohkem õppejõude õpib õpetamist
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõududel on üha suuremad võimalused õppimis- ja juhendamisalaseks enesetäiendamiseks, väidab Õpetajate Akadeemia arendusjuht, kasvatusteaduste doktorant Reili Pae.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõududel on üha suuremad võimalused õppimis- ja juhendamisalaseks enesetäiendamiseks, väidab Õpetajate Akadeemia arendusjuht, kasvatusteaduste doktorant Reili Pae.
„Kui varem hinnati õppejõu tööd peamiselt teadustulemuste põhjal, siis muutunud kõrghariduse kontekst esitab uued väljakutsed,“ nendib Reili Pae. See tähendab, et üha enam pööratakse ülikoolides, nii Eestis kui mujal maailmas, tähelepanu sellele, kuidas väärtustada teadustöö tulemuste kõrval ka õppimise ja õpetamise kvaliteeti.
Õppimise, õpetamise ja teadustöö ühendamine on Pae hinnangul muutunud vajaduseks, et tagada kõrghariduse kvaliteet ja nii õppejõu kui ka õppijate toimetulek ja heaolu nõudlikes ning pidevalt muutuvates oludes.
Reili Pae Haridusinnovatsiooni keskuses (Foto: Piret Räni)
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù on kujunenud üks kahest Eesti kõrgkoolididaktika kompetentsikeskusest, kus on viimastel aastatel Primus programmi toel välja töötatud hulgaliselt õppejõu professionaalset arengut toetavaid kursuseid – õppimisest, õpetamisest, juhendamisest, hindamisest, õppekava koostamisest ja arendamisest, õppe- ja uurimismeetoditest, sotsiaalsetest ja kommunikatiivsetest oskustest jm.
Läbi on viidud õppimise ja õpetamise alaseid uuringuid. Lisaks on pakutud e-õppe alaseid koolitusi valmisolekute kujunemiseks õppetöö mitmekesistamiseks. „ ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõududel on olnud üha suuremad võimalused õppimis- ja juhendamisalaseks enesetäiendamiseks,“ leiab Pae, oponeerides siinkohal ka TLÃœ Ãœliõpilaskonna aseesimehe Katrina Koppeli mõtetele Postimehe arvamusportaalis.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arengukava aastateks 2015-2020 seab ka selge sihi, et haridusuuenduse fookusvaldkonna üks olulisi eesmärke järgnevatel aastatel on ülikooli akadeemiliste töötajate professionaalse arengu toetamine ning seeläbi kaasaegse õppimist toetava õpikultuuri kujundamine nii ülikoolis kui ühiskonnas laiemalt.
Personali arendus- ja mobiilsuskeskuse juhataja Krista Halliku sõnul on õppejõududel olnud üha suuremad võimalused õppimis- ja juhendamisalaseks enesetäiendamiseks (2009. aastal 19 koolitust, 2013. aastal 56 koolitust, 2014. aasta I poolaastal, mil veel kestis programm Primus, 47 koolitust). Koolitusi on läbi viinud ka välisõppejõud.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõudude hulgas on üha suurem huvi ja harjumus õpetamis- ja juhendamisalaseks enesetäiendamiseks (2009. aastal 189 osalemist, 2013. aastal 404, 2014. aasta I poolaastal 211).