Raamat linnaajaloolisest ÌìÃÀÓ°ÊÓst
Äsja TLÜ Kunstide Instituudi ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Linnavalitsuse kaasväljaandena ilmunud aastaraamatu Vana Tallinn XXIV köidet tutvustab köite toimetaja, Ajaloomuuseumi teadusdirektor dr Tõnis Liibek.
Äsja TLÜ Kunstide Instituudi ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Linnavalitsuse kaasväljaandena ilmunud aastaraamatu Vana Tallinn XXIV köidet tutvustab köite toimetaja, Ajaloomuuseumi teadusdirektor dr Tõnis Liibek. Seni on selles sarjas ilmunud üle 6000 lk linnaajaloolisi teemasid käsitlevaid tekste. Raamat on leidnud tunnustust Põhja- ja Kesk-Euroopa teaduslikes ringkondades.
VANA TALLINN XXIV (XXVIII), Tallinn 2013, 368 lk, ill. TLÜ Kunstide Instituudi ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Linnavalitsuse kaasväljaanne
Lehekuu alguses ilmus TLÜ emeriitprofessor Raimo Pullati poolt välja antava linnaajaloolise aastaraamatu Vana Tallinn XXIV (XXVIII) köide, mis sisaldab 368 lk eriilmelisi uurimusartikleid, ülevaateid, allikapublikatsioone ja hulganisti uudiskirjanduse retsensioone. Traditsiooniliselt võib aastaraamatust leida nii eesti-, saksa- kui ingliskeelseid artikleid, mis on varustatud vastavalt kas võõrkeelse või eestikeelse kokkuvõttega. Aastaraamatu teaduslik tase on jätkuvalt kõrge, mida tõendavad tunnustatud erialateadlaste kaastööd kui lai geograafiline haare ‒ autorite seas on esindatud nii Eesti, Soome, Saksa, Poola kui Islandi ajaloolased.
Eelkõige väärivad käesolevas aastaraamatus esiletõstmist 18. ja 19. sajandi ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajaloole pühendatud uurimused. Nõnda annab prof Raimo Pullat põhjaliku ülevaate valgustussajandi ÌìÃÀÓ°ÊÓ sarase piiridest, veestikust, ehitustegevusest ja linnasiirdest. Ulatuslikule arhiiviainesele tuginedes on analüüsitud erinevate linnakodanike rühmade – kaupmeeste, käsitööliste, literaatide ja raehärrade – kinnisvara mahtu ning paiknemist. Sama artikli teises osas on väga põhjalikult vaadeldud linlaste rõivastust 18. sajandil. Detailselt on välja toodud, milliseid rõivaesemeid kanti, milline oli nende materjal ja värv ning kuidas aja jooksul mood muutus. Oskuslikult on püütud selgitada, kust jõudsid siiamaile olulisemad rõivamoe mõjutused ning millised olid linnavõimude poolsed pingutused liigse rõivaluksuse ja kulutamise piiramiseks. Suurt vaeva on antud uurimuses nähtud varandusinventarides ära toodud rõivastusega seotud erialaterminite tõlkimisega eesti keelde. Artiklile annavad olulist lisaväärtust tabelid, kus on ära toodud ühele või teisele linnakodanikule kuulunud rõivaesemete ja jalatsite loetelu.
Meeleoluka pildi ÌìÃÀÓ°ÊÓ naiste elust 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses annab Kaja Tiiseli artikkel, kus vaadeldakse eri ühiskonnakihtide õrnema soo esindajaid eelkõige läbi linna külaliste pilgu. Lisaks saksa soost prouadele ja aadlidaamidele leiavad artiklis suuremat tähelepanu ka eesti soost teenijatüdrukud ja nende teised lihtsamaid ameteid pidavad suguõed. Samavõrd meeleolukas on Marge Renniti põhjalik artikkel Eesti linnade kuvandist 18. ja 19. sajandi reisikirjanduses. Nõnda saab huviline teada, mida on erinevatest Euroopa riikidest saabunud reisijad arvanud ühest või teisest Eesti linnast, tema arhitektuurist, vaatamisväärsustest, elanikest ning tähtsusest. Põhjalikku käsitlemist leiavad Tallinn, Tartu ja Narva, pakkudes uut ja huvitavat informatsiooni nende linnade minevikust.
Veidi varasemat aega, 17. sajandit, käsitleb Enn Küngi uurimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ postikorralduse kujunemisest Rootsi ajal. Autor annab ülevaate postimaanteedest ja sellest, kuidas saadetiste liikumine oli korraldatud, samuti on suuremat tähelepanu pööratud postiametnike koosseisule ja nende kohustustele. Samuti on 17. sajandi ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajaloo uurimisele pühendatud Aigi Heero uurimus ühe spetsiifilise luulevormi – leinaluule arengust ÌìÃÀÓ°ÊÓs, tuginedes seejuures siinse gümnaasiumi luulekunstiprofessori Timotheus Poluse töödele.
Tuntud Poola ajaloolase Andrzej Klonderi sulest pärineb huvipakkuv uurimus ühe 17. sajandi õllepruulija kodust tänases Poolas asuvas ElblÄ…gi (Elbing) linnas. Artiklis vaadeldakse tollase jõuka linnakodaniku elamu sisustust ja koduomaniku käekäiku, pakkudes tänuväärset võrdlusmaterjali siinsetele linnaajaloo uurijatele. Soome ajaloolane Seppo Aalto vaatleb ÌìÃÀÓ°ÊÓ mõju Helsingile ja vastastikuseid suhteid keerulisel 16. sajandil. Ajal mil Soome lahe lõunakallast laastas Liivi sõda muutus ka oluliselt ÌìÃÀÓ°ÊÓ roll ja tähtsus. Toimunud arengutest võitis suuresti Helsingi, kuhu kolisid parema teenistuse otsinguil ka mitmed ÌìÃÀÓ°ÊÓ kaupmehed. Artikkel annab selget tunnistust tõsiasjast, et Helsingi ajalugu ei ole võimalik adekvaatselt kirjutada arvestamata arenguid ÌìÃÀÓ°ÊÓs, ning küll vähesemal määral ka vastupidi.
Ilmunud Vana ÌìÃÀÓ°ÊÓ köites on saksakeelsena avaldatud muinsuskaitsja Rasmus Kangropooli varem eestikeelsena ilmunud kõrgetasemeline uurimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ all-linna topograafiast 14. sajandil. Autor vaatleb all-linna hoonestuse ja tänavapildi arengut ning on hoonete kaupa püüdnud tuvastada nende omandikuuluvust ja elanikke. Toodud andmed annavad olulist lisainformatsiooni linna varase arengu kaardistamiseks.
Ühele huvipakkuvale 20. sajandi arhitektuuriajalugu puudutavale aspektile on tähelepanu juhtinud Mart Siilivask. Nimelt tegutses 20. sajandil nii ÌìÃÀÓ°ÊÓs kui Tartus Friedrich Hübbe nimeline arhitekt, kelle lähemal uurimisel selgub, et tegemist on nimekaimudega, keda varem on ekslikult samastatud. Pika geograafilise hüppe teeb Islandi ajaloolane Jón Thór, kes vaatleb Kopenhaageni rolli Islandi pealinnana 17. ja 18. sajandil.
Rikkalikku informatsiooni sisaldab kroonikarubriigis Raimo Pullati publitseeritud ja põhjaliku sissejuhatusega varustatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ veinikaupmehe ja Suurgildi liikme Georg Friedrich Ludloffi varandusinventar 18. sajandi keskpaigast. Temast maha jäänud varanduse hulgas leidub lisaks kinnisvarale nii alkoholi, raamatuid, arveid, rõivaid, ehteid kui palju muud, andes detailse ülevaate ühe tollase ärimehe elukeskkonnast.
Vähetuntud piltidest on Valdeko Vende koostatud artiklis ära toodud ühe ÌìÃÀÓ°ÊÓ vanima senini tegutseva hotelli ‒ Rataskaevu tänaval asuva „St. Petersbourgi“ pildistused 20. sajandist. Uudiskirjanduse rubriigis on tutvustatud Tõnu Raidi poolt koostatud allikapublikatsiooni ÌìÃÀÓ°ÊÓ ajaloolistest linnaplaanidest ning analoogseid väljaandeid Soomes ja Lätis. Tutvustatud on ka Seppo Aalto 2012. aastal koostatud Helsingi ajalugu 16.‒17. sajandil ning Matti Klinge koostatud Helsingi ajalugu 19. sajandil. Samuti väärib tähelepanu 2012. aastal ilmunud Riia ajaloole pühendatud aastaraamatu Sena Riga (Vana Riia) 7 köide, kus käsitletakse põhjalikumalt Riia kapituleerumist Vene vägedele 1710. aastal. Saksa ajaloolane Dennis Hormuth on käesolevas Vana ÌìÃÀÓ°ÊÓ köites tutvustanud mitmeid hiljuti Saksamaal ilmunud linnaajaloolisi käsitlusi nt uurimust saksakeelsest kirjanduselust Peterburis alates 18. sajandist ning GdaÅ„ski (Danzig) 15. sajandi tolliraamatute allikapublikatsiooni. Kroonikarubriigis õnnitletakse kunstiajaloolast Juhan Maistet tema 60. eluaasta puhul ning antakse ülevaade Helsingis läbiviidavast Suomenlinna kindluse uurimise projektist.
Taas pakub ilmunud „Vana Tallinn“ väga mitmekesist ja huvipakkuvat lugemist kõigile linna- ja kultuuriajaloo huvilistele.