Protsessipõhise (ideest tooteni) projektõppe õppemeetodid
17. oktoobril toimus tehnoloogialabori arendusprojekti "Protsessipõhise (ideest tooteni) projektõppe õppemeetodid käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tundides" raames töötuba käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tegevõpetajatele.
HIK tehnoloogialaboris toimub - 19.-23.novembrini külastasid HIK tehnoloogialaborit Läti kolleegid. Käsitöö ja kodunduse eriala õpetamise kaasaegsete võimalustega tutvusid dotsendid Lolita Å elvaha ja Mara Urdzina-Deruma Läti Ãœ±ô¾±°ì´Ç´Ç±ô¾±²õ³Ù (University of Latvia). Läti kokaraamatute autor dotsent Lolita Å elvaha (pildil keskel) viis läbi Läti kööki tutvustava tunni. Külla tulnud lätlastega arutleti ka edasiste koostöövõimaluste üle.
19. oktoobril toimus koolitus-seminari „Ajakohase ja õppekavajärgse töö- ja tehnoloogiaõpetuse võimalikkusest ja vajalikkusest Eesti koolides“ raames tehnoloogialabori ideelabor pealkirjaga „Tööõpetus ja tööõpetuslik disainiprotsess - ainetevahelise lõimingu realiseerimispaik“, mida viis läbi laborijuht Andry Kikkull.
17. oktoobril toimus tehnoloogialabori arendusprojekti "Protsessipõhise (ideest tooteni) projektõppe õppemeetodid käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tundides" raames töötuba käsitöö, kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse tegevõpetajatele. Töötoa eesmärk oli tutvustada õpetajatele HIK-i, kutsuda neid panustama eelmainitud tehnoloogialabori projekti tegevustesse ja sõnastada projektõppega seotud küsimusi ja probleeme, millele arendustegevuse käigus üheskoos vastuseid ja lahendusi otsida. Kohale tulnud paarikümnest ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Harjumaa õpetajast oli eelnevalt projektõpet läbi viinud kolm õpetajat. Töötoas arutleti nii projektõppe olemuse üle tehnoloogiavaldkonnas, sellega kaasnevate küsimuste ja probleemide üle ning toodi välja, millised materjalid võiksid õpetajate tegevust toetada ja koormust vähendada. Peamiselt jäid kõlama küsimused, mis ikkagi on projektõpe tehnoloogiavaldkonnas (kuidas see eristub tavapärasest õppetegevusest ning loovtööst), milline on projektide mõistlik maht, kuidas projektõpet hinnata ning milline peaks olema dokumentatsioon? Tugimaterjalidest tundsid õpetajad huvi erinevate näidiste (erineva mahu ja raskusastmega projektid, projektipäeviku näidised, rühmade moodustamise näited, diferentseerimisvõimaluste näited) ning hindamisel abiks olevate juhendite vastu.
Projektõppele on uues tehnoloogia valdkonna ainekavas pühendatud 1/4 õppest, mille raames ainekava sõnastuse järgi "saavad õpilased igal õppeaastal õppegrupist sõltumatult valida kahe üheaegselt toimuva valikteema või ainealase projekti vahel ning igal aastal moodustab projektõppe osa ainest iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilaste eelnevaid teemaga seonduvaid oskusi ega teadmisi".