ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Eile, 28. jaanuaril andis eelmisel aasta riigi kultuuripreemia laureaat Peep Puks ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Balti Filmi- ja Meediakooli dokumentalistika magistrandile Maria Auale (fotol) üle preemia – ühe semestri õppemaksu suuruse summa.

Maria Aua pälvis preemia parimate õppetulemuste eest ning ta ei olnud preemia saamisest teadlik enne, kui Peep Puks loengusaali uksest sisse astus ja preemia üle andis.

„Preemia tuli väga suure üllatusena. See kindlasti innustab mind veel paremini õppima, olen väga motiveeritud. Veel aasta tagasi ma ei kujutanud ette, et tulen filmi juurde. Praegu on mul aga õige ja hea tunne, et ma tegelen enda jaoks täpselt õige asjaga,“ ütles Maria Aua preemiat vastu võttes.

Peep Puks on sündinud 17. aprillil 1940 ÌìÃÀÓ°ÊÓs. Ta lõpetas 1964. aastal Tartu Riikliku Ãœlikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonna ajakirjanikuna, olles üks esimesi, kelle diplomitöö käsitles televisiooni. 1966. aastast töötas ta Tallinnfilmis, algul ringvaate Nõukogude Eesti  ja dokumentaalfilmide toimetajana, 1971-1991 dokumentaalfilmide reissöörina ning 1991-2000 autor-režissöörina Eesti Televisiooni haridus- ja kirjandussaadetes, hiljem  Eesti Telefilmis. Ta on teinud režissöörina 26 kinoringvaadet Nõukogude Eesti ja 5 Eesti Kroonikat, umbes 60 dokumentaalfilmi ning 38 telesaadet. Ta oli kuulsa Eesti fotokunstnike rühma STODOM liige ja on esinenud fotonäitustel. 

Peep Puksi loomingulist tegevust on tunnustatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse, Eesti NSV riikliku preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Valgetähe neljanda klassi ordeni, Eesti Kultuurkapitali (audiovisuaalse kunsti sihtkapitali) elutööpreemia ja 2014. aastal riigi kultuuripreemiaga. Olulise osa Peep Puksi loomingust moodustavad Eesti kirjanike portreefilmid, milles eluloolist ja kirjanduslikku materjali saadab emotsionaalne ja infotihe pildirida. Tema tuntuimad tõsielufilmid on  A. H. Tammsaare I-III  (1971-74), Juhan Liivi lugu (1975), Põhjavaim (1982),  Rändaja  (1986), Betti Alveriga  (1990),  Kodupinnale tulek. Kalju Lepik 70 (1990),  Lauluga ristit (1992) ja  Jaan Tõnisson 1868- (1993).

Foto: Tõnu Talpsep