Näitus “Vabariigist vabariiki – 80 aastat filmiajakirjanduse sünnist Eestis”
Kuni 3. oktoobrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteadustesaalis avatud näitus "Vabariigist vabariiki – 80 aastatfilmiajakirjanduse sünnist Eestis".
Näitusele on välja pandud esimesed filmindusega seotud
perioodikaväljaanded. Enamik neist pärineb Rahvusraamatukogu kogudest,
kuid materjale on ka Ӱ Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika
osakonnast ning erakogudest.
Eesti filmis olid 1920. aastad entusiastlikud. Ӱs avati 1923. a kaks
filmikooli, 1924. a valmis esimene täispikk mängufilm “Mineviku
varjud”, 1919. a asutatud Estonia-Film jäädvustas kroonikat, kinodes
näidati ülevaatefilme Eestist. 1920. aastatel hakkasid ilmuma mitmed
filmiajakirjad, mis tahtsid “kinoskäijate perele olla juhiks
kinoeeskavade paabelis” (“Ekraan” 1/1924), “ausaks abiks ja
nõuandjaks neile, kes kinos mitte ainult laada “balagani” ei arva
olevat” (“Film” 1/1924). Enamik ajakirju toona esimestest numbritest
kaugemale ei jõudnud.
Helifilmi tulekuga 1929.-1930. aastatel sai selgeks, et mängufilmi
tootmiskulud on Eesti väikest vaatajaskonda arvestades liiga suured ja see
ei tasu ära.
Ajakirja “Filmileht” (1926-1931) esimene number ilmus augustis 80
aastat tagasi, väljaandjaks Peeter Parikas. Majandusliku surutuse
tingimustes (ülemaailmne majanduskriis 1929-1933) lõpetas ajakiri
“Filmileht” paraku ilmumise. Ajaleht “Film ja Elu” (1935-1940)
koondas tähelepanu Hollywoodi ja Universum Film AG (UFA) filmitähtedele.
Järgmised perioodilised väljaanded hakkasid Eestis ilmuma alles
1950ndatel “Kino” (1956-1981); “Ekraan”, (1959-1990). 1982. a
detsembris anti välja siiani ilmuva ajakirja “Teater. Muusika. Kino”
esimene number. Eesti Televisoonis alustas 1970. aastal Valdo Pant filme
tutvustavat teleajakirja “Jupiter”, sarisaate juhtimist jätkas Ahto
Vesmes ja lõpetas Enn Eesmaa 1991. aastal.
Martha-Beryl Grauberg
Rahvusraamatukogu avalike suhete spetsialist
telefon: 630 7260
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
telefon: 640 9119, 515 6364
e-post: krista.manna@tlu.ee
perioodikaväljaanded. Enamik neist pärineb Rahvusraamatukogu kogudest,
kuid materjale on ka Ӱ Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika
osakonnast ning erakogudest.
Eesti filmis olid 1920. aastad entusiastlikud. Ӱs avati 1923. a kaks
filmikooli, 1924. a valmis esimene täispikk mängufilm “Mineviku
varjud”, 1919. a asutatud Estonia-Film jäädvustas kroonikat, kinodes
näidati ülevaatefilme Eestist. 1920. aastatel hakkasid ilmuma mitmed
filmiajakirjad, mis tahtsid “kinoskäijate perele olla juhiks
kinoeeskavade paabelis” (“Ekraan” 1/1924), “ausaks abiks ja
nõuandjaks neile, kes kinos mitte ainult laada “balagani” ei arva
olevat” (“Film” 1/1924). Enamik ajakirju toona esimestest numbritest
kaugemale ei jõudnud.
Helifilmi tulekuga 1929.-1930. aastatel sai selgeks, et mängufilmi
tootmiskulud on Eesti väikest vaatajaskonda arvestades liiga suured ja see
ei tasu ära.
Ajakirja “Filmileht” (1926-1931) esimene number ilmus augustis 80
aastat tagasi, väljaandjaks Peeter Parikas. Majandusliku surutuse
tingimustes (ülemaailmne majanduskriis 1929-1933) lõpetas ajakiri
“Filmileht” paraku ilmumise. Ajaleht “Film ja Elu” (1935-1940)
koondas tähelepanu Hollywoodi ja Universum Film AG (UFA) filmitähtedele.
Järgmised perioodilised väljaanded hakkasid Eestis ilmuma alles
1950ndatel “Kino” (1956-1981); “Ekraan”, (1959-1990). 1982. a
detsembris anti välja siiani ilmuva ajakirja “Teater. Muusika. Kino”
esimene number. Eesti Televisoonis alustas 1970. aastal Valdo Pant filme
tutvustavat teleajakirja “Jupiter”, sarisaate juhtimist jätkas Ahto
Vesmes ja lõpetas Enn Eesmaa 1991. aastal.
Martha-Beryl Grauberg
Rahvusraamatukogu avalike suhete spetsialist
telefon: 630 7260
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
telefon: 640 9119, 515 6364
e-post: krista.manna@tlu.ee