Mitte-eestlaste alaesindatus riigiteenistuses on seotud parteide võimuvõitlusega
4. septembril kaitseb Sergei Ivanov Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis doktoritööd, milles ta uurib mitte-eestlaste alaesindatust riigiteenistuses ning sümboolse võimu mehhanisme Eesti etnopoliitikas.
4. septembril kaitseb Sergei Ivanov Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis doktoritööd, milles ta uurib mitte-eestlaste alaesindatust riigiteenistuses ning sümboolse võimu mehhanisme Eesti etnopoliitikas.
Doktoritöö raames viis Ivanov läbi kaks uuringut. Esimene empiiriline uuring osutas vastuolulisele protsessile, kus vaatamata keeleoskuse paranemisele on mitte-eestlaste osakaal riigiametnike hulgas vähenenud: “Viimase 20 aasta jooksul on ühelt poolt toimunud mitte-eestlaste osakaalu suurenemine Eesti Vabariigi kodanike seas ning nende eesti keele oskus on oluliselt paranenud, kuid mitte-eestlaste osakaal riigiametnike hulgas on samal ajal vähenenud. Aastal 1993 moodustasid mitte-eestlased Eesti kodanikkonnast 12% ning nende keskmine osakaal ministeeriumites oli 4,5%. Aastal 2012 on need näitajad vastavalt 19% ja 2,8%. Seega on erinevus kasvanud pea seitsmekordseks,” selgitab Ivanov.
See vastuolu andis sisendi, et keskenduda teises uuringus parteide tegevusloogikale. Doktoritöö teiseks ja keskseks uurimiseesmärgiks on avada sümboolse võimu mehhanisme Eesti etnopoliitikas riigikogu liikmete hoiakute ja hinnangute analüüsi läbi. Analüüsiti hinnanguid vähemuste esindatusele riigivalitsemises, praegusele olukorrale, sh muulaste alaesindatuse põhjustele, samuti probleemi mõjule ühiskonna ja riigi toimimisele. Poliitiliste toimijate võimuloogika uurimiseks kasutas Ivanov prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu sotsiaalse välja ja sümboolse võimu teooriat.
Uuringu tulemused näitavad, et hoiakute alusel jaotub Eesti poliitiline eliit kahte selgelt eristuvasse rühma. Parempoolse ideoloogilise orientatsiooniga poliitikute arvates on etnilise alaesindatuse põhjused seotud vähemuste endi teadmiste ja oskustega (vähene keeleoskus, soovimatus riigibürokraatias töötada jms). Kuivõrd parempoolsete poliitikute hinnangul tulenevad etnilise alaesindatuse põhjused vähemustest endist, on alaesindatuse mõju ühiskonna ja riigi kui terviku toimimisele vähene. Seega ei pea parempoolsed poliitikud vajalikuks ka riigi sekkumist, et vähemuste esindatust riigivalitsemises suurendada.
Vasakpoolse poliitilise orientatsiooniga poliitikud rõhutavad aga pigem etnilise alaesindatuse probleemi sotsiaalset ja poliitilist loomust (poliitilised ja rahvuslikud kaalutlused, parteide võimuvõitlus). Vasakpoolse opositsiooni esindajate jaoks on alaesindatuse mõju ühiskonna ja riigi toimimisele väga negatiivne. Seega peavad vasakpoolsed vajalikuks ka riigi sekkumist, et suurendada vähemuste esindatust riigivalitsemises.
Sergei Ivanov selgitab: “Nii on näiteks parempoolsete võimustrateegiaks varjata ebavõrdsuse sotsiaalset taastootmist, sidudes selle põhjused domineeritava grupi ehk vähemuste madala kultuurilise kapitaliga. Seega pannakse vastutus sotsiaalse iseloomuga probleemide eest nõrgemale poolele. Parempoolsete strateegiale vastandub vasakpoolsete strateegia, milles vastutus probleemi eest pannakse valitsuskoalitsioonile ning probleemi alusena esitatakse sotsiaalseid ja poliitilisi põhjuseid.”
Kaitstav doktoritöö osutab, et Eestis on arutelu avaliku teenistuse koosseisude üle pea olematu ning puuduvad praktilised poliitikameetmed, mis oleksid võrdväärsed Euroopa riikide (Rootsi, Suurbritannia jne) poliitikameetmetega, et toetada etnilist ja kultuurilist mitmekesisust riigiametites ning luua mehhanisme ja instrumente, edendamaks vähemuste võrdseid võimalusi riigiteenistuses osalemiseks. Ivanovi hinnangul võiksid olukorra paremaks teadvustamiseks panuse anda sotsiaalteadlased: “Alustada võiks teadusuuringute programmiga, mille sisuks oleks etniliste vähemuste ametnikkonnas osalemise ja esindatuse analüüs, käesolev doktoritöö pakub selleks lähtekoha ning panustab parteide tegevusloogika uuringute arendamisse.”
Sergei Ivanovi doktoritöö „Sümboolne võim Eesti etnopoliitikas mitte-eestlaste riigivalitsemises esindatuse näitel / Symbolic Power in the Ethnic Policy of Estonia and the Representation of non-Estonians in the State Governance“ on valminud Ӱ Ülikooli professor Raivo Vetiku ja professor Mati Heidmetsa juhendamisel. Oponendid on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ja Ӱ Tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv.
Värske doktoritööga on võimalik tutvuda TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas . Doktoritöö avalik kaitsmine toimub reedel, 4. septembril algusega kell 15.00 Ӱ Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5).
Lisateave:
Maria Jäärats
kommunikatsiooni peaspetsialist