Mis juhtub, kui üliõpilased hakkavad õpetama?
Sügise hakul sai hoo sisse Haridusinnovatsiooni keskuse pikalt ettevalmistatud pilootprojekt „Valikkursused gümnasistidele“. Projekt algas juba kevadel, mil HIK leidis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikooli tudengite hulgast üles 34 õpetamishimulist noort ning pakkus neile võimaluse töötada gruppides välja gümnaasiumi valikkursusi - luua ise kursuse õppekava ja viia see ellu! Kommenteerivad projekti looja Merlin Linde ja praegune koordinaator Annli Heinsalu.
Sügise hakul sai hoo sisse Haridusinnovatsiooni keskuse pikalt ettevalmistatud pilootprojekt „Valikkursused gümnasistidele". Projekt algas juba kevadel, mil HIK leidis ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikooli tudengite hulgast üles 34 õpetamishimulist noort ning pakkus neile võimaluse töötada gruppides välja gümnaasiumi valikkursusi - luua ise kursuse õppekava ja viia see ellu! Kommenteerivad projekti looja Merlin Linde ja praegune koordinaator Annli Heinsalu.
Kuidas selline valikkursuste idee sündis?
Idee sündis teadmisest, et ülikoolis on palju noori, keda õpetamine võiks huvitada ja soovist näha, mida põnevat nemad tuleviku klassiruumi tooksid. Kõigil üliõpilastel on kooliajast õppimisega nii häid kui ka halbu kogemusi ning valikkursuste projekt on võimalus lasta neil kavandada õppetöö selliselt, nagu nemad õpilastena tahaksid õppida.
Enamikul tudengitest puudub õpetajaharidus. Mida tegite selleks, et toetada tudengite ettevalmistust kursuste läbiviimisel?
Tudengid alustasid oma kursuste kallal tööd paralleelselt koolitusega, mille raames tutvuti õppetöö planeerimise ja läbiviimise põhitõdedega muutunud õpikäsituse põhimõtetest lähtuvalt. Lisaks HIKi juhataja Pille Slabinale ja arendusspetsialist Kerttu Mölderile aitasid tudengite koolitust läbi viia ka ISE õpetaja Terje Äkke ning Noored Kooli vilistlasd - KSG õppealajuhataja Mihkel Kõrbe ja Meremuuseumi haridustöö kuraator Helene Urva. Igal tudengitegrupil oli ka ülikoolipoolne mentor, kellega oma plaanid läbi arutada.
Kas olete rahul sellega, kuidas projekt on läinud?
Oktoobris alustas tervelt 8 kursust. Tänaseks on kursustel osalemas 94 õpilast ning üliõpilaste tagasiside on igati positiivne. Enamjaolt ollakse rahul, et õpilased on tulnud kursusele teadlikult, räägivad kaasa ning innustavad oma kohalolekuga ka tudengeid – just sära ja siiras soov saada teada midagi uut on see, mida üliõpilased on oma esimestes tundides märganud.
Tegemist on siiski pilootprojektiga ning loomulikult oleks palju saanud paremini teha, kõik ei läinud päris plaanitult. Näiteks ei osanud me ealeski arvata, et tudengeid niivõrd palju projektiga liitub ning kogu ettevõtmine sedavõrd mahukaks kujuneb – nii ajalises kui ka rahalises mõttes. Sellest tulenevalt oli projekti juures algselt palju segadust ning pidime plaane jooksvalt muutma. Samas olid aga nii tudengid, juhendajad kui ka koolitajad väga mõistvad ja vastutulelikud. Järgmisel korral võtame kõike õpitut arvesse ning teeme veelgi paremini!
Mis saab edasi?
Peale esimesi sügiskursusi saab hoo sisse veel 6 kursust, mis hakkavad toimuma kevadsemestril. Üsna pea saab lähemalt uue aasta kursuste ajakava kohta lugeda meie kodulehelt. Seniks aga hoime silma peal sügiskursustel, ootame huviga õpilaste tagasisidet ja imetleme üliõpilaste indu projekti eest vedada. Järgmise õppeaasta kohta ei julge veel midagi lubada, kuid kõige toredam avastus on ehk olnud see, et meie ümber on palju avatud noori inimesi, kes pole küll leidnud teed õpetajakoolitusse, ent haaravad iga kell innukalt võimalusest õpetada – kui selliseid võimalusi neile veel anda, siis ehk on sellel ka positiivne mõju Eesti õpetajaskonna järelkasvule ja hariduse mitmekesisemale arengule.
Pildil: Annli HIK gümnaasiumi valikkursuste koolituse lõpuüritusel.
Veel pilte suviselt koolituselt ja alanud kursustelt: