ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Eesti haridusspetsialistide delegatsioon, sealhulgas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli esindaja, osalesid veebruari lõpul Bostonis EFMD ·¡³Ù³Ù±ð±¹Ãµ³Ù±ô³Ü²õõppe arendamise ja korraldamise konverentsil.

Kohapeal õpiti ühe maailma parima ettevõtluskõrgkooli Babson College kogemustest ning vahendati kogemusi ettevõtluse õpetamisel ja ettevõtlushoiakute kujundamisel kõrghariduses konverentsil osalenud USA ja Euroopa koolide parimate praktikate esitluste ja arutelude läbi.

Konverentsil tutvustasid paljud ülikoolid oma kogemusi ettevõtlusõppe kursuste läbiviimisel ja õppemeetodeid, samuti ettevõtliku ökosüsteemi loomist oma ülikoolides. Ettekanded keskendusid õppemeetoditele, õppe mõju hindamisele, kogukonna ja ettevõtjate ning rahvusvahelise koostööle. „Maailma esiriikide paremast praktikast (konverentsi korraldustoimkond valis saabunud esinemissoovidest välja parimad) ülevaate saamine on kasuks meie ülikoolide ja kogu haridussüsteemi ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programmi ettevalmistamisel ning annab suuniseid konkreetsete tegevuste planeerimiseks Eestis,“ märkis konverentsil osalenud TLÜ ettevõtlusõppe koordinaator Ott Alemaa.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolile tähendab saadud kogemus jätkuvat püüdlemist ettevõtliku ja ettevõtjaliku mõttemaailma edendamise suunas.  „Plaan on arendada koostööd EBS-i ja TTÃœ-ga nii äriidee arendamise, kui toodete/teenuste väljatöötamise, prototüüpide loomise ja ühiste ettevõtete loomisel. Arutlusel on TLÃœ spetsialiseerumine sotsiaalse ettevõtluse suunale, arendamist vajab vilistlaste kaasamine mentorite ja ettevõtluse toetajatena. Samuti seisab TLÃœ-l ees ülesanne arendada ettevõtluse ja ettevõtlikkuse temaatikat õpetajahariduse kontekstis,“ tõdes Alemaa.

Babson Kolledz on asutatud 1919.a. ja number 1 ettevõtlusõppe alal, 68% õppejõududest omab doktori kraadi ja on ettevõtjad, üle 3200 tudengi sh 2000 bak, 1200 kraadiõppes, üle 70 riigist (60% välistudengid).

Märkmeid Bostoni konverentsilt

·¡³Ù³Ù±ð±¹Ãµ³Ù±ô³Ü²õe õpetamine tudengitele

·¡³Ù³Ù±ð±¹Ãµ³Ù±ô³Ü²õõppes domineerivad erinevad praktilised mudelid. On ülikoole (näiteks Babson College), kus tudeng alustab õpinguid luues oma äri (julgustatakse moodustama meeskondi). Samas on ülikoole, kus reaalse ettevõtte loomiseni jõutakse alles magistriõppe tasemel. Sellele võib eelneda erinevate ettevõtlusega seotud ainete läbimine, idee inkubeerimine, uuringute läbiviimine, prototüübi loomine jne.

Paljud koolid kasutavad ettevõtlusõppes sarnast mudelit, mille võib kokku võtta nii:

Seega alustatakse õpilase ettevõtlus- ja eneseteadlikkuse arendamisega, liigutakse siis äriidee leidmise ja arendamise juurde ning viiakse plaanitu reaalselt ellu, mis võib olla ka õppekava mõttes lõputöö. Enamus näiteid sellise mudeli rakendamisest tulid kas ettevõtluse/ärijuhtimise või tehnoloogia (IT, inseneeria) õppekavade pealt.

Bostoni konverentsi ettekannete põhisõnumid:

1. Kuigi ettevõtlusõpe ülemaailma on jõuliselt laienemas, siis suures osas on õpetamine jätkuvalt ettevõtlusest rääkimine mitte ettevõtjaks ettevalmistamine. (About entrepreneurship not for entrepreneurship)
2. Parimaid praktikaid tutvustavad ettekanded, eriti hästi tuli see välja Babsoni Kolledži ettekannetest, rõhutasid õpetamise metoodikat, kus tegevus, tegutsemine (action) on peamisel kohal.
3. Rõhuasetus kõrgkoolide ettevõtlusõppes on ettevõtjate kujundamisele ja uue ettevõtte asutamise protsessi juhtimisele ning toetamisele (õppekavad, projektid, kiirendid), mõnel juhul ka kasvuettevõtete juhtimisele.
4. Ülikoolides arendatakse õppekavaväliseid tegevusi ettevõtlusõppe toetamiseks ja on loodud mitmeid struktuuriüksusi, et neid tegevusi juhtida koolide siseselt. Seejuures tehakse koostööd teiste koolidega, kuid koolid püüavad hoida oma eripära.
5. Rõhutati interdistsiplinaarsuse loomise vajadust õppegruppides ning aktiivõppemeetodite kasutamise edukust ettevõtlusõppes ja nn õppimist läbi kogemuse, ettevõtjate/ mentorite olulist rolli õppeprotsessis ja koostöös üliõpilastega.
6. Edukate programmide eesotsas olid ettevõtja kogemusega inimesed, toimus tihe koostöö kogukonna, ettevõtjate ja vilistlastega, oli soosiv intellektuaalse omandi reeglistik ja pöörati tähelepanu oma üliõpilaste kaitsmisele (investoritega suhtlemisel). Toodi näiteid, kus haiglad ja teised sotsiaalasutused pöörduvad koolide poole lahenduste väljatöötamise palvega. Samuti on ettevõtteid, kes osalevad aktiivselt õppekavade väljatöötamise juures, mentorlusprogrammides jne. Sageli on ettevõtlusõppe toetajateks kooli vilistlased. See mudel toimib, kuna koolis saadud äriidee või ettevõte on osutunud tulusaks ning vilistlased soovivad koolile "tagasi anda".
7. Euroopa ülikoolide esindajad rääkisid oma ettevõtte loomise kõrval ka ettevõtlikke palgatöötajate olemasolu tähtsusest. Erinevate ettevõtlusmudelite katsetamine õppetöös on oluline siingi koostöö ja ettevõtlikku hoiaku kujundamisel.
8. 8.     Ettevõtlik ülikool, ettevõtlik mõtteviis ja selle edasiandmine. Mitmed kõnelejad toonitasid, et ülikoolid vajavad ettevõtlusõppest enam ettevõtlikke õppejõude ja et kogu ülikool oleks ettevõtlik. OECD poolt on loodud keskkond, kus koolid saavad oma ettevõtlikkust hinnata: