Lastekaitse seminaril räägiti rahvusvahelistest hooldusõiguse vaidlustest
7. juunil toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis õigusalane seminar „Samal poolel – lapse poolel VI“ alateemal rahvusvaheline element hooldusõiguse vaidlustes, kuna viimastel aastatel on lapsega seotud piiriülesed vaidlused kasvanud.
7. juunil toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis õigusalane seminar „Samal poolel – lapse poolel VI“ alateemal rahvusvaheline element hooldusõiguse vaidlustes, kuna viimastel aastatel on lapsega seotud piiriülesed vaidlused kasvanud.
„Näiteks elatisasjade menetlused, rahvusvahelised lapseröövid, kohtulahendite tunnustamine ja täitmine välisriigis,“ loetles TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse akadeemilise suuna dotsent Karmen Toros piiriüleste vaidluste teemasid. „Kuid lastekaitsetöötajatel on teadmised antud valdkonnas veel vähesed ning seetõttu valiti selle aasta esimeseks seminari teemaks rahvusvaheline element hooldusõiguse vaidlustes,“ selgitas Toros.
Seminaril tuli ettekandele neli erinevat teemat. Esiteks rääkis sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse rahvusvahelise lapsendamise ja rahvusvaheliste üksikjuhtumite nõunik Ly Rüüs oma ettekandes lapsega seotud piiriülestest vaidlustest. Tema sõnul on piiriülese lastekaitsejuhtumi puhul tegemist olukordadega, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideerus või elab endiselt välismaal. „Piiriülest lastekaitsejuhtumit korraldab lapse elukohajärgne lastekaitse- või sotsiaaltöötaja,“ märkis Rüüs.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik Haldi Koit täiendas, et Eestis on rahvusvahelise õigusalase koostöö korraldamine justiitsministeeriumi pädevuses. Sellega tegeleb kriminaalpoliitika osakonna rahvusvahelise justiitskoostöö talitus.
Advokaadibüroo Bright Law vandeadvokaadi Ene Mõtte teemaks oli piiriüleste vaidluste kohtupraktika ning lastekaitsetöötajate roll nendes. Ta rõhutas, et kohtuvaidlustes tuleb jääda kindlaks ning usaldada oma sisetunnet. „Kuigi vahel jääb mulje, et sotsiaaltöötajad ei saa aru enda rollist menetluses, sest nende arvamust pahatihti ei arvestata, tuleb jääda kindlaks ning olla ise aktiivne. Tuleb teha nii, et teid võetakse kuulda ja arvestatakse teie arvamusega,“ lisas ta.
„Ei ole vahet, kas tegemist on sotsiaaltöötaja või lapse advokaadiga menetluses, alati tuleb usaldada oma sisetunnet ning kui te näete, et lapse huvid võivad saada mingilgi moel kahjustatud, siis tuleb see alati välja öelda ning seista laste huvide eest. Seda isegi siis, kui tundub, et sellest ei ole midagi kasu, lapse huvide eest tuleb alati seista,“ toonitas Mõtte.
Soome Espoo linna juhtiv sotsiaaltöötaja Riina Mattila rääkis seminaril Soome lastekaitsetöö argipäevast ja väljakutsetest sotsiaaltöötaja vaatevinklist.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse akadeemilise suuna dotsendi Karmen Torose, MTÃœ Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri eestvedamisel on õigusalaseid lastekaitse teemalisi seminare „Samal poolel – lapse poolel“ peetud juba 2013. aasta detsembrist kaks korda aastas.