ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Mida mäletate käsitöö või tööõpetuse tunnist? Minu koolis oli see tunniplaanis kui mitteametlik puhkepaus, kus sai vaikselt istuda ja tikkida või kududa; tulemus sealjuures polnud kuigivõrd tähtis. Vestlusest ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vilistlase, noore ning särava kodunduse ja käsitöö õpetaja Kristiin Sidokiga selgub, et vastav õppeaine arendab lapse ja nooruki võimeid kohe päris mitmel rindel. Pärast vestlust olen veendunud, et käsitöö- ja tööõpetus on õppekava üks tähtsamaid aineid, mis võtab teistes ainetes õpitut kokku ning arendab ülitähtsat oskust - ideid genereerida ja ellu viia.

Vestles Olesja Rotar, Kunstide Instituudi arendusspetsialist

Kuidas tekkis otsus minna õppima käsitöö ja kodunduse eriala?

Keskkoolis hakkasin enda jaoks kuduma ja heegeldama, kuigi käsitöö eriala mind ei huvitanud. Tahtsin minna sisekujundust õppima (teen selle kindlasti kunagi ära!), kuid Kunstiakadeemias oli liiga tihe konkurss. Avastasin, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis on olemas käsitöö eriala, kuhu sain kergesti sisse.

Tahtsin õpetajaks saada, kuigi enamus mu kursusekaaslasi õppisid huvitava eriala pärast, mitte selleks, et pärast lõpetamist kooli tööle minna. Mõtlesin võtta kõrvalerialaks kunstiõpetuse, kuid selgus, et kunstihariduse osakonnas saab seda ainult põhierialana õppida.

Nüüd, vastupidi, on mitme aine õpetajaks õppimine moes. Tänavu avab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool suisa uue RÕÕMu magistriõppekava, mis valmistab ette põhikooli matemaatika- ja füüsikaõpetaja või keemia- ja bioloogiaõpetaja. Sina aga tegid oma koolipraktika hoopis Rootsis Uppsalas vahetusüliõpilasena. Mida Sa seal juurde õppisid?

Paljud vaatavad Skandinaaviamaade haridussüsteemile alt üles, kuid ise vastavas keskkonnas viibides kujunes minus arusaam, et peaksime olema veelgi teadlikumad ning oskama Rootsi näitel hoiduda teatud hoiakutest, nagu näiteks respekti puudumisest või austusest õpilase ja õpetaja vahelistes suhetes.

Rootsi ei tahtnud jääda?

Tahtsin kohe väga tulla tagasi - Eesti elu paremaks muutma.

Kas oli raske saada Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajaks?

Ei olnud raske, sest olin õigel ajal õiges kohas. Mul oli eelis, kuna ma ise lõpetasin sama kooli ning meil väärtustatakse vilistlasi.

Mida tänapäeval käsitöö tunnis tehakse?

Mäletan põhikoolis tehtut tegelikult üsna halvasti. Põllesid ja padjapüüre, nagu toona, me ei tee. Suur roll on projektõppel: näiteks disainisime vanadest arvutitoolidest uued, kusjuures iga tooli pidi pühendama mõnele õpetajale. Õpilastel oli väga põnev intervjueerida Ãµpetajaid väljaspoolt klassiruumi ja õppeprotsessi. Meie käsitöö ja tööõpetuse tunnid ongi eelkõige nagu elukool: ka poisid heegeldavad, teevad süüa, triigivad ning õpivad maja korras hoidmist. Vanadest traditsioonidest on alles näiteks niipalju, et sokk tuleb siiski igaühel valmis kududa.

Millised on käsitöö ja tööõpetuse ainete eesmärgid kooli õppekavas?

Tahame, et õpilased omandavad eluks vajalikke oskusi oma ideid teostada ja tööd korraldada. Julgustame õpilasi loovalt lähenema ülesannete lahendamisele, silmamõõdu ja kujutlusvõime arendamisele ning õppeprotsessi loovamalt suhtuma kui ehk mõnes teises aines.

Kuna tänapäeva lastel on käelist tegevust igapäevaelus aina vähem, siis on peenmotoorika arendamine eriti olulisel kohal. Ei kujutaks ette, et koolis ei õpetataks sellist ainet. Kuidas õpilased end siis väljendaksid?

Kuidas paned õpilaste silmad särama?

Me valmistame asju, mida pärast reaalselt kasutatakse ja kantakse. Hiljuti saime valmis seelikud: me tegime neid väga kaua, nii et arvasin, et õpilased on juba tüdinenud. Tegelikult oldi nii hea tulemusega väga rahul ja positiivselt üllatunud.

Kuna arvan ise, et käsitöö on lahe, on ka õpilasi samas suunas väga kerge mõjutada. Teen ka enda jaoks palju asju, seega murran müüti, et vahet pole, mis välja tuleb, kuna nagunii seda keegi ei kanna. Samuti on praegu väga moes DIY kultuur ja vanadest asjadest uute tegemine. Nüüd kõik mu sõbrad arvavad, et tegin eriala valikul strateegiliselt õige otsuse!

Millisena näed end kümne aasta pärast?

Mõtled, et kas ma ikka naudin oma tööd? Olen praegu õpetanud kolm aastat ja mulle meeldib; arvan, et see on kümne aasta pärast täpselt samuti.

Nii nagu meie ühiskond pidevalt areneb, uueneb ka käsitöövaldkond. Püüan olla ajaga kaasas käiv õpetaja, kes soovib areneda ja endale mitte igavaks muutuda.

Mai on ülikoolis alati hästi pingeline periood. Soovita palun meie lugejatele midagi lihtsat ja tõhusat, mida kodus ette võtta, et stressist ja koolipingetest vabaneda.

Kõik on suhteline: mind lõõgastab väga kudumine, samas mõne teise jaoks on see piin... Peatset laulu- ja tantsupidu silmas pidades võib ära õppida näpunööri tegemise. See on lihtne ega saa untsu minna. Üks õpilane läks mul sellega niivõrd hoogu, et käis ka tänaval - lõngakerad mõlemas taskus, käed näpunööri tegemas. Pärast saab nööri sättida teekruusi või lambi ümber. Näpunööri täpset õpetust võib vaadata mu äsja valminud videoklippidest: vt ja .

Millest Sa unistad?

(Kristiin mõtiskleb päris pikalt). Tahaksin toimida veelgi paremini, mõista veelgi selgemalt õpilaste soove ja panna need kokku õppematerjaliks. Hiljuti koostasin ka ühe e-materjali HITSA konkursile "Täna samm, homme teine". Loodan väga, et teised aineõpetajad leiavad sellest kasulikku lugemist. Võib-olla on see millegi suurema algus.

Näiteid Kristiini õpilaste töödest:

Iga-aastane õpilaste moeshow finaal Sedamoodi, teemaga "Midagi on õhus..." ja rõõmus 7. klassi õpilase kroogitud seelik.

Vaata rohkem: