Konverentsil arutleti sisserändajate kvalifikatsioonide hindamise üle
3. novembril toimus Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti konverents „Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine - väljakutsed ja parimad praktikad“. Konverentsil küsiti, kuidas hinnata kolmandate riikide kodanike s.h pagulaste oskusi ja teadmisi.
3. novembril toimus Euroopa rändevõrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti konverents „Kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine - väljakutsed ja parimad praktikad“. Konverentsil küsiti, kuidas hinnata kolmandate riikide kodanike s.h pagulaste oskusi ja teadmisi.
Vananeva rahvastiku ja kasvava struktuurse tööjõupuudusega silmitsi seisvat Euroopat ootavad ees väljakutsed, kuidas parimal viisil rakendada siinset tööealist rahvastikku ja tuua Euroopasse uut tööjõudu. See on kaasa toonud vajaduse töötada välja tõhusad ja õiglased meetodid, mille abil hinnata kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioone. Hindamisprotsessi venimine piirab kolmandate riikide kodanike kaasamist tööturule ja vastuvõtva ühiskonna ellu.
2015. aastal lahvatanud põgenikekriis lisas oskuste hindamise väljakutsele uue dimensiooni: kuidas toimida olukorras, kus sisserändajatel puuduvad kvalifikatsioone tõendavad dokumendid? Rahvusvahelise kaitse saajate majanduslik iseseisvus ja ühiskonda integreerumine sõltuvad suuresti tööellu ja/või haridusse kaasatusest. Seepärast tuleb Euroopal kiiremas korras välja töötada meetodid, millega hinnata efektiivselt vajalike dokumentideta rahvusvahelise kaitse saajate teadmisi ja oskusi.
Konverentsil anti ülevaade rahvusvahelisest kogemusest ja plaanidest antud valdkonnas ning oma parimaid praktikaid tutvustasid Rootsi, Norra ja Luxemburgi vastutavad ametid. Konverentsil keskenduti ka Eesti kogemustele ja arengutele kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide hindamisel ja tunnustamisel, seda Tartu Ülikooli ja Terviseameti näitel.
Lisainfo: