ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Doktoritöö: Kompleksse koolivalikupoliitikaga on hariduslõhede süvenemist võimalik ära hoida

Täna, 17. juunil kaitseb Triin Lauri ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Riigiteaduste Instituudis doktoritööd, milles ta uurib koolivaliku küsimust ehk koolikohtade jaotumisega seonduvaid probleeme ja nende ohjamisvõimalusi.

Koolivalik, ehk küsimus, kuidas jaotada koolikohti, omab olulist mõju haridustulemustele. Koolivalikuga kaasnev võimalik ebavõrdsusprobleem – eri koolide ja erineva taustaga õpilaste vahelise hariduslõhe süvenemine, on palju tähelepanu leidnud. Samas on ka neid, kes leiavad, et koolivalik on just see viis, kuidas elukohajärgse koolimääramisega kaasnevast ebavõrdsusest pääseda. Triin Lauri doktoritöö tõukub just sellest problemaatikast ning seletab läbi analüüside ebavõrdsusprobleeme ohjava koolivaliku valitsemismudeli võimalusi.

Lauri sõnul ei tuleks küsida mitte kas valikuandmist soosida, vaid pigem kuidas seda teha selliselt, et ebavõrdsusprobleem oleks ohjatud. Seda argumenti toetavad nii Euroopa koolivalikupoliitikate kui ka ÌìÃÀÓ°ÊÓ koolivalikuprotsessi analüüs.

Koolivalikupoliitika ei pruugi tingimata kaasa tuua ebavõrdsusprobleemide süvenemist. Selle eelduseks on aga, et koolivalikupoliitikaid käsitletakse kompleksselt. See tähendab, et lisaks lapsevanematele valiku andmisele peab koolivalikupoliitika sisaldama institutsionaalseid tingimusi, mis valikuandmisega kaasnevat ebavõrdsusprobleemi ohjavad. Euroopa riikide võrdlev analüüs näitab, et sellised tingimused on näiteks koolide autonoomia piiramine laste valimisel aga ka haridussüsteemi horisontaalne mitmekesisus ehk eri suunitlusega koolide olemasolu võimaldamaks sisulisi valikuid. Seega, kihistav mõju ei sõltu niivõrd valikuandmise määrast kuivõrd sellest, millistel tingimustel lapsevanematele kooli valimise võimalust pakutakse.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ koolivalikuprotsessi analüüs näitas, et ähmane poolturg (analüüsis aastad 2008-2010), kus mõnedesse koolidesse määratakse elukohajärgselt ja teised saavad lapsi valida, on haridusliku kihistumise mõttes ohtlikumgi kui totaalne turg ( ÌìÃÀÓ°ÊÓ koolimääramise põhimõte aastal 2011). Tallinn on üks näide koolivaliku ohtlikest hiilivatest arengutest, kus elukohajärgsel koolimääramisel põhinevas süsteemis on üle poole kooli alustavatest peredest protsessis osalised nii eelkoolide läbimise kui ka katsetel osalemise läbi. Analüüsist selgub, et sellisel hägusal süsteemil on oluliselt kihistav mõju.

Triin Lauri doktoritöö „Governing the School Choice: from Market Mechanisms to Equity Enabling Configurations / Koolivaliku valitsemine - turuloogikast hariduslikku ebavõrdsust ohjeldavate konfiguratsioonideni“ on valminud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli professor Anu Tootsi ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikooli vanemteadur Kaire Põdra juhendamisel. Oponendid on Londoni Majandus- ja Poliitteaduste Kooli dotsent Sonia Exley ja Helsingi Ãœlikooli dotsent Janne Varjo.

Doktoritöö on kättesaadav TLÃœ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas 
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub täna, kolmapäeval, 17. juunil algusega kell 14.00 ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5).