����Ӱ��

����Ӱ�� Ülikoolis oli eelmisel nädalal kolm doktoritööde kaitsmist, mis kõik läksid edukalt. Vastsed doktorid on pärit loodus- ja terviseteaduste ning humanitaarteaduste instituudist.

17. oktoobril kaitses doktoritööd loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Kristin Part, kes uuris raua ainevahetuse häirete seost Alzheimer`i tõve tekkimisega. Doktoritöö uuris raua regulatsiooni, oksüdatiivse stressi ja põletikuliste protsesside vahelistes seostes osalevaid molekulaarseid mehhanisme. ����Ӱ�� Ülikooli spordibioloogia dotsent Kristjan Port sõnas, et kaitstud töö täiendas uue ja üllatava molekulaarse toimemehhanismi põhise tähelepanekuga Alzheimeri tõve probleemmaastikku.

Doktoritöö tulemused on olulised edasiste eksperimentide jaoks, et töötada välja uusi strateegiaid neuropatoloogiliste protsesside vastu suunatud ravimite tootmiseks. Töö kannab pealkirja „LPS poolt indutseeritud põletiku ja amüloid β25-35 vahendatud raua regulatsiooni roll mikrogliia BV-2 rakkudes“. Doktoritöö juhendajad on TLÜ professor Tiit Land ja professor Ruth Shimmo. Täistekst on kättesaadav ����Ӱ�� Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .

18. oktoobril kaitses doktoritööd ����Ӱ�� Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Helen Kõrgesaar, kelle töö keskendub eesti hoidjakeelele. Ta uuris, kuidas eesti täiskasvanu lapsega räägib, missuguseid keelelisi vahendeid ta vestluses kasutab ja kuidas ta seejuures lapse keelelist arengut toetab. Tähelepanu on pööratud peamiselt hoidjakeele pragmaatikale ja püütud selgitada, miks täiskasvanu kõneleb lapsega just nii, nagu ta seda teeb. Doktoritöö pealkiri on „Eesti hoidjakeele pragmaatilised erijooned ja dünaamika ning mõju lapse keele arengule” ja selle juhendaja on professor Reili Argus. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas . 

����Ӱ�� Ülikooli dotsent ja keeleteadlane Mari Uusküla sõnas, et Kõrgesaare doktoritöö täidab olulise tühimiku nii Eesti kui maailma keeleteaduses. "Kui eelnevalt on palju uuritud lapse keelt ja selle arengut, siis Kõrgesaare doktoritöö lähtus teisest vaatepunktist. See uuris põhjalikult lapse hoidjate, sh emade ja isade, keelekasutust, mida Eestis pole varasemalt tehtud." Uusküla hinnangul on eriti oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et hoidjad kasutavad lastega suheldes väga vähe küsimusi. "Selline vestlusviis võib üle kanduda ka laste suhtlusele täiskasvanuga, kus esitatakse vähem küsimusi ja antakse pigem käsklusi või korraldusi. Kuna küsimuste esitamine tähendab viisakamat keelekasutust, oleks ehk vajalik suhelda lapsega just küsimuste abil," lisas Uusküla.

19. oktoobril kaitses doktoritööd humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova, kes uuris ersa kirja- ja kirjanduskeeles aset leidnud protsesse alates XVIII sajandist kuni tänapäevani. Esmakordselt ersa kirjakeele ajaloos vaatles doktoritöö seda kui kultuurifenomeni, kus kirjanduskeel ersa kultuuris toimib tähendusliku kogumina. Doktoritöö pealkiri on „Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis” ja selle juhendajad on emeriitprofessor Rein Veidemann ja teaduste kandidaat Aleksandr Sharonov. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .

Humanitaarteaduste instituudi eesti keele dotsendi Jüri Viikbergi sõnul on varasemate uurijate lingvistilised lähenemised, eeskätt Aleksandr Feoktistovi sulest, saanud lisaks ja täienduseks tänapäevase käsitluse kulturoloogilisest vaatepunktist. "Ersa kirjakeele rollile kirjanduskeelena lisab tähtsust selle kultuuriline ja kommunikatiivne funktsioon, mis toetab ühtlasi keele sotsiaalpoliitilist staatust Mordva Vabariigis ning tagab vaimse sideme diasporaas elunevate ersadega," lisas ta.

. Soovime õnne ja edu teadustee jätkamisel!