Kohalikud omavalitsuste esindajad annavad riigikogule pidulikult üle omavalitsuspäevade deklaratsioonid

18. novembril 2024 toimub Riigikogus Võrus toimunud Eesti IX Omavalitsuspäeva ja Kiilis läbi viidud Harjumaa IV Omavalitsuspäeva deklaratsioonide pidulik üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele. Üritusel käsitletakse kohalike omavalitsuste arendamise väljakutseid ja prioriteete ning rõhutatakse omavalitsuste rolli kultuurilise eripära hoidmises ning liikuvuse efektiivses toimimises.

Tallinn

Päeva avab Riigikogu esimees Lauri Hussar, kellele järgnevad kõned ja deklaratsioonide üleandmine kohalike omavalitsuste esindajate poolt. Sõnavõttudega astuvad üles mitmed kohalikud juhid, sealhulgas Võru linnapea Kalvi Kõva, Kiili vallavanem Aimur Liiva,  samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami ning ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor Tõnu Viik.

Omavalitsuspäevade teine osa jätkub mõttevahetusega Komandandi majas, kus arutletakse seniste omavalitsuspäevade korraldamise kogemuste ja tulemuste üle Võrus ja Kiili vallas. Samuti käsitletakse järgmise aasta Eesti X Omavalitsuspäeva ja Harjumaa V Omavalitsuspäeva ettevalmistust Jõgeva ja Anija vallas.

Kohaliku omavalitsuspäeva senine veebimaterjal (Võru) on leitav aadressil ja Harjumaa omavalitsuspäeva materjalid (Kiili vald) aadressil .

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rektor Tõnu Viigi sõnul on omavalitsuspäevade formaat heaks platvormiks teadlaste, poliitikute, kohalike kogukondade ja omavalitsuste esindajate kokku toomiseks, et ühistes aruteludes leida võimalusi omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Nii Võrus käsitletud kultuurilise eripära hoidmine kui Kiilis arutatud liikuvuse väljakutsed on teemad, millega kohalikud omavalitsused igapäevaselt tegelevad ning mille arendamisesse panustamine läbi teadmussiirde on üks olulisi ülikooli eesmärke.

Võru linnapea Kalvi Kõva on seisukohal, et Võrus toimunud Eesti IX Omavalitsuspäeval sai igakülgselt kinnitust asjaolu, et kultuurilise eripära alalhoidmine ja arendamine on väga oluline kõigis Eestimaa piirkondades. Selles peitub piirkondade elujõud. Vastuvõetud deklaratsioonis on kirjas terve rida konstruktiivseid ettepanekuid riigi keskvalitsusele ja kohalikele omavalitsustele piirkondade kultuurilise eripära senisest tõhusamaks toetamiseks. Tahan siinkohal tuua esile, et punase niidina läbib neid ettepanekuid mõte riigi ja kohalike omavalitsuste hästitoimiva omavahelise koostöö vajadusest.

Kiili vallavanem Aimur Liiva on seisukohal, et seekordne Harjumaa omavalitsuspäev oli väga sisukas ning tõi kokku väga esindusliku seltskonna vastava valdkonna arvamusliidreid ja poliitikuid ning ettekannetes pakutud ülevaade aitas probleemide teadvustamisele palju kaasa. ÌìÃÀÓ°ÊÓ linnapiirkond on viimase kahekümne aasta jooksul tundmatuseni muutunud, lähivaldade elanikkond on kasvanud 60 tuhande inimese võrra ning ÌìÃÀÓ°ÊÓsse endasse on lisandunud 70 tuhat inimest. Ettevõtted, kus töötab kokku kümneid tuhandeid ÌìÃÀÓ°ÊÓ inimesi, on samal ajal kolinud linnast välja. See on toonud kaasa autoliikluse märkimisväärse kasvu mõlemas suunas ning üks võimalik lahendus peitub eri transpordiliikide paremas integreerimises.

MTÜ Polis president, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli õppejõud Sulev Lääne toob esile, et Võrus toimunud omavalituspäeva teema Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas kajastas väga hästi toimunud sisukaid arutelusid. Ettekannetes toodi esile näiteks võrokeste, setode, mulkide ja kihnlaste vaade OMA kultuurilisele eripärale. Töötubades aga toimusid ühised teadlaste, poliitikute ja praktikute arutlelud pärimuse ja noorte ning hariduse, loomemajanduse, samuti teemal kultuur maal ning riigi ja omavalitsuse läbirääkimised ning ülesanded kultuuri edendamisel. Sama põhimõtet järgiti ka Kiilis toimunud omavalitsuspäeval teemaks liikuvuse väljakutsed  muutuva asustuse tingimustes. Ettekanded andsid seejuures erinevaid vaatekohti kajastades sisendi töötubadesse, kus araldi analüüsiti liikuvuse väljakutseid  valglinnastumise ja hajaasustuse tingimustes. Pea aastase ühistegevuse tulemused võeti kokku deklaratsioonides, mis nüüd Riigikogus ka üle antakse, rõhutas Lääne.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi vallavolikogu aseesimees Jan Trei märgib, et Eesti IX Omavalitsuspäeva ja Harjumaa IV Omavalitsuspäeva deklaratsioonide üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule on oluline. Deklaratsioonide koostamisse on kaasatud meie liidu liikmed ning Omavalitsuspäeva deklaratsioonid kajastavad omavalitsustele olulisi teemavaldkondi ja väljakutseid. Liidu vaates võtame parima osa Omavalitsuspäeva deklaratsioonide ettepanekutest ja mõtetest kaasa ka riigi keskvalitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarve läbirääkimistele. Samuti asetame need ka valdkonna seadusloome ettepanekutesse, et esindada parimal moel kohalikke omavalitsusi ning lahendada Omavalitsuspäeva deklaratsioonides sisalduvaid kohalike omavalitsuste ettepanekuid. Omavalitsuspäeva ideede realiseerimine eeldab ka keskvalitsuse ja Riigikogu poliitilist tahet ütles Trei.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on seisukohal, et omavalitsuspäevad kui koostööplatvorm on ennast igati õigustanud, andes seejuures uue võimaluse teadmussiirdeks praktikasse. Samas loovad diskussioonid aluse uuteks uuringuteks ning ühisteks  projektideks, kuna üha keerukamaks muutuvas maailmas ei ole eraldi toimides nn lihtsaid ja kõigile sobivaid lahendusi enam võimalik leida. Grauberg jätkas, et killustatus ning koordinatsiooni nõrkus on olulised faktorid, mis takistavad ühelt poolt teadlaste töö tulemuste praktikasse juurutamist, teisalt aga uutele, praktikast tõusetuvatele väljakutsetele ühist efektiivset vastamist.