ÌìÃÀÓ°ÊÓ

TLÜ ökoloogia doktorant Annika Mikomägi meenutab, kuidas ta koos juhendaja professori Tiiu Koffiga käis oktoobris kolmenädalasel Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli kompleksekspeditsioonil Prantsuse Guajaanas.

Setteproovi võtmine Oyaki jõest.

„Minu eesmärgiks oli uurida inimtegevusest lähtuvate toksiliste ainete levikut veeökosüsteemis ja anda hinnang potentsiaalsele reostusele. Prantsuse Guajaana asub kiire aineringega troopilise vihmametsa alal ning sellises tundlikus ja kompleksses ökosüsteemis on vaatamata hõredale inimasustusele inimmõju avaldumine võimendunud. Selle piirkonna kõige suuremaks reostusprobleemiks on elavhõbeda (Hg) kasutamine kullakaevandustes.

Elavhõbe, suurim probleem

Kulda on Pr Guajaanas kaevandatud juba üle 150 aasta ning selle käigus on jõgedesse sattunud 200-300 tonni elavhõbedat, kuid mõningatel andmetel on need kogused palju suuremad.

Praegu, mil elavhõbedaga seotud ohud on teadvustatud, seda enam legaalsetest kaevandustest jõgedesse ei lasta. Kuid ülemaailmse majanduskriisi käigus tõusis kulla hind ning seetõttu on hoogustunud illegaalne kulla kaevandamine ja sealt jõkke sattuvad Hg kogused on kontrollimatud.

Fotol Boulangeri kullakaevandus.

Lisaks Hg reostusele on pestitsiidide kasutamine ning muude inimtegevusega kaasnevate toksiliste ainete reostus uurimata ja potentsiaalseks kasvavaks ohuteguriks. Saasteained settivad jõgede põhja, mis toimivad ohtlike ainete reservuaarina. Setted on aga veeökosüsteemi lahutamatu osa, pakkudes elupaika või kudemiskohta vee-elustikule. Kuna ökosüsteem on kompleksne, ei piirdu toksiliste ainete kahju ainult bentilise elustiku mürgitamisega, vaid need jõuavad toiduahela kõrgemate tasemeteni (sh inimeseni).

Setteproovid jõgedest

Ekspeditsiooni käigus kogusime Prantsuse Guajaana suurematest jõgedest setteproove, et määrata toksiliste ainete kogused. Lisaks võtsime täpsema vaatluse alla Mahury jõgikonna, mis võib olla kõige enam mõjutatud erinevatest inimtegevusega kaasnevast saastest (reostus asulatest, põllumajandusest, kaevandustest). Setteproove kogusime nii kaevanduste väljavoolust kui mitmetest suurematest ja väiksematest harujõgedest nii asulatest üles- kui allavoolu, et selgitada välja potentsiaalse reostuse levik.“

Maroni jõgi.

* Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava doktorikooli ekspeditsiooni eesmärgiks oli anda doktorantidele võimalus teha interdistsiplinaarset koostööd ning saada komplekssete väliuuringute korraldamise ja läbiviimise praktiline kogemus. Loodusteaduslikul ekspeditsioonil osales 16 doktoranti koos juhendajatega neljast erinevast Eesti ülikoolist, kes kogusid andmeid botaaniliste, entomoloogiliste, loomaökoloogiliste, ihtüoloogiliste ja ökoloogiliste uurimistööde tarbeks.